võradesse ja puudealune maapind lumekatteta. Kui õhutemperatuur langeb, tekib olukord, kus metsamuld on sügavamalt külmunud, kui lagedal (lagedal on tüse lumikate, mis on väga hea soojusisolaator). Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine altpoolt, mulla sügavamate kihtide soojuse arvel, kuid oluline on ka atmosfäärist maapinnale jõudev soojuskiirgus. Olenevalt metsast, võib mulla mineraalosal lasuda metsakõdu ning varise kiht, mõlemad nad on halva soojusjuhtivusega, takistades mulla ülemiste kihtide sulamist ja metsamuld sulab oluliselt hiljem kui lagedal. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – Sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui
kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist
3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist
annaabi.ee 
