Samblarinne on varjulistes kohtades pidev. Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik. Laiguti esineb kähar salusammal ja kohati harilik meelik (kasvab lubjarikkal pinnal). 3.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükil on muld suvel kuiv, küll aga on ala liigniiske kevadel. Proovitükk asub sulglohu äärel. Osaliselt takistavad kevadise liigvee äravoolu maaüksusega piirnevad raudtee- ja teetamm. Kuna turba kiht puudub, on proovitükil tegemist mineraalmullaga, seega kuulub proovitükk arumetsade klassi. Proovialal puudus metsakõdu horisont. ,,Eesti metsakasvukohatüüpide" (Lõhmus 2004: 17-18) järgi saab siis kasvukohatüübiks olla ainult naadi, sinilille või kastikuloo kasvukohatüüp. Kastikuloo kkt võib välistada, sest see kasvukohatüüp esineb õhukesel või koreserikkal rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on
värvuse. Metsanduslikest abinõudest kuivendamine ja lageraied avaldavad kõige suuremat mõju orgaanilise materjali väljakandele. Uurimistööde tulemused on selles valdkonnas vasturääkivad. Tegurid, mis põhjustavad orgaanilise materjali ärakande suurenemist, on suurenenud vooluhulgad, põhjavee väljavool, mis sageli sisaldab palju lahustunud huumust, ja turba pealmise kihi lagunemine. Teisest küljest, kuivendamine võib viia mullavee kokkupuutesse mineraalmullaga ja sellega alandada huumuse hulka. Enamike uurimistööde järgi orgaanilise aine hulk kasvab kaevetööde käigus, kuid siis alaneb kiiresti. Rootsis läbiviidud uurimistöö andmeil suurenes orgaanilise materjali hulk 170 % 3 aasta kestel pärast lageraiet. Järeldati, et ootamatu põhjavee tõus põhjustas juurte ja mükoriisa surma ja sellega ka orgaanilise materjali erosiooni. Toiteelementide väljakanne Fosfor. P kontsentratsioon looduslike soode mullas on madal, keskmiselt 20 mg/l
Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4...8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja makrofaunal peamiselt peenendamise ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda
annaabi.ee 
