1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega.
0,5 1 2 3 4 Kuivaine söömus kg 1,0 1,1 1,2 1,3 1,8 2,2 2,6 Metaboliseeruv MJ 9,4 11,2 12,0 13,2 18,3 22,9 27,7 energia Proteiin g 85 125 132 147 219 286 352 Seeduv proteiin g 61 86 96 102 153 199 246 Mineraalelemendi d: kaltsium g 3,3 4,4 6,6 7,8 10,8 13,2 15,6 fosfor g 2,4 3,3 3,8 4,6 6,3 7,7 9,1 magneesium g 2,4 2,8 3,0 3,3 4,5 5,5 6,5 naatrium g 1,9 2,2 2,4 2,6 3,6 4,4 5,2 kaalium g 9,5 11,0 12,0 13,0 18,0 22,0 26,0
Naatrium-Kaalium, maksimaalne suhe 1-7 Kaltsium-fosfor 2-1 Kaltsium-magneesium, kõrge Ca tase vähendab magneesiumi imendumist Fosfor-magneesium, kõrge P tase vähendab magneesiumi imendumist Kaalium-magneesium, kõrge kaalium vähendab magneesiumi imendumist. Vask' Vase omastamist mõjutavad negatiivselt Zn, Fe,Mo.' Cu-Mo-S' Mo reageerib väävli ja vasega, moodustades vatsas seedumatu vaseühendi Orgaanilised mikroelemendid · Kelaadid - mineraalelemendi ja mittemetallilise ühendi komplekse, kus mineraalelement (metall) on keemilise sidemega ühendatud orgaanilise ühendiga. · Kelaadid ei oma elektrilist laengut, seepärast nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH kõikumistest. · Kelaadid "veavad" metalli kuni imendu-mise kohani (peensoole valendikku) ja vabastavad seal ioniseeritud metalli, mis imendub. · Orgaanilised mineraalid (kelaadid) võime jagada kolme põlvkonda. I-põlvkond
kasutust planeerida, kartuli puhul 40-60%. KALTSIUM (Ca) Sekundaarne mineraal, on mitmesuguste mineraalide koostises. Reageerides süsihappegaasi ja H2O muutub Ca kergesti välja uhutavaks. CaCO3 + CO2 => Ca(HCO3)2 Ca reguleerib toitekeskkonda mullas; puudus esineb ainult happelistel muldadel (Ca neutraliseerib mulda). Põhja-Eestis, kus on karbonaatsed mullad, pole Ca puudust (Pärnu-Võnnu-Mustvee mõtteline piir). Happeliste muldade lupjamisel kõrvaldatakse Ca kui mineraalelemendi puudus mullas. 13 5 LOENG 01.03.06 MAGNEESIUM (Mg) Mg on klorofülli molekulis kesksel kohal. Mg sisaldus mullas kõigub. (Dolomiidid Mg). Palju Saaremaal, Pärnus. Lupjamisega saab Mg puudust vähendada, kui teame Ca : Mg suhet mullas. Normaalne suhe 10...20Ca : 1Mg. Lupjamisel tuleks valida lubiväetisi nagu dolomiidi jahu. VÄÄVEL (S) 90% mullas olevast S-ist on orgaaniliste ühendite koostises.