Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhja- loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg,
ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod), tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt karpkala. Ainuraksed: viburloom, ripsloom; Ümarloomad: keriloom; Limused: suur-järvekarp, kiiljas jõekarp, harilik keeristigu, rõõne keraskarp, napptigu, vesiking, jõe ematigu Üliharuldane „Punase raamatu“ liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Lülijalgsed: jõevähk (levila on tunduvalt ahenenud ja arvukus langenud), vesikakand, putukate valmikud ja vastsed (vesineitsik, harilik vesihobu, ühepävikuliste vastsed). Lutikalistest on aeglase voolava veega veekogudes tavalised vesihark ja pesakonna vesivaksik liigid. (liuskur) SELGROOGSED Kalad
leedemullad LGI raskema lõimisega (savi,liivsavi) aluskihtidel lasuvatel õhukestel liivadel. Metsakõdu ja turba kogutüsedus on 10-30 cm, see on lagunemisastme alusel jagatav 2-3 allhorisondiks. Järgneb õhuke AT- horisont või kergema lõimise korral E- ning edasi Bg- või Bhfg-horisont. Muld on tugevasti happeline, profiili ülaosas on pHKCl 2,6-3,6, allosas kuni 5,0. Veereziim: vettpidavale lähtekivimile koguneva sademetevee ja mineraalainetevaese kõrge põhjavee mõjul toimub soostumine. Suvel on põhjavesi valdavalt 30-80 cm sügavusel. Puurinne: kõige sagedamini männi või sookase enamusega. Männikutes ja kaasikutes on II rindes või järelkasvuna sageli kuuske. Boniteet III-IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas. Puhmarinne: mustikas (D), pohl, sinikas, sookail, kanarbik.
annaabi.ee 
