5. Bakterite kasulikkus inimorganismile a)Jämesooles elavad bakterid aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7. Bakterite roll looduses a) muudavad orgaanilise aine mineraalaineks b) mügar- ja azotobakterid seovad õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal,
Putukad tolmeldavad õistaimi. Mitmete õistaimede õie ehitus on arenenud koos putukate arenguga. Nii on paljudel liikidel kujunenud kindel tolmeldaja. Putukad on ka toiduks paljudele suurematele loomadele. Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu. Putukate hulgas on palju kõdu- ja raipetoidulisi, kes lagundjatena on vajalkud aineringes. Nad aitavad orgaanilise aine ehk elusaine muuta taas anorgaaniliseks mineraalaineks, mida taimed saavad mullast vees lahustunud kujul. Mõnest putukaliigist saab inimene ka otsest majanduslikku kasu, tarbides neilt saadud aineid, nt mesilastelt mett ja vaha, siidiliblikatelt siidi ja kilptäidelt värvaineid. Putukate hulgas on rohkesti põllu- ja metsakahjureid ning parasiite, kuid on ka neid kes ise parasiitidest toituvad. Inimesi mõjutavad olulisel määral ka mitmed haigusi levitavad putukad. Mitmed neist, nt sääsed,
(kestab sadu aastaid). Suures bioloogilises aineringes satuvad maa pinnal murenenud tard- ja moondkivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, moondekivimid aga satuvad hiljem jälle maa pinnale. Bioloogilise aine ringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet , muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineks, süsinikdioksiidiks, veeks ja palju muudeks millest hiljem tekib uus elusaine. Biokeemiline tsükkel osa looduse aineringest , ainete liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Ainete ringis eristatakse veel: Reservfond suur hulk aeglaselt liikuvaid aineid, peamiselt mittebioloogiline komponent (turmas,mullas ladestunud ained). Liikuv ehk vahetusfond vaiksem, aktiivsem osa ainest, mida iseloomustab kiire
Aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe- viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad, ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. Bioloogiline aineringe- rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineks, süsihappegaasiks ja veeks. See toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides ning on puhtalt biosfääri protsess. Veeringe- vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Jätkusuutlik areng- ehk säästev areng ehk mahemajandus on käsitlus, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Maailma ühsikonnageograafia
Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad · III astme tarbijad lihasööjad Destruendid e lagundajad tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundavad selle mineraalaineks. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli e aineringe. Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Produktiivsus e biomassi juurdekasv väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid:
annaabi.ee 
