mõtetult inimelusid nõuab. Samas on konflikt ka ülematega, kuna sõdurid ei saa korralikult süüa ja on näljas. Jutustaja loob pingestatuse teose jooksul sedasi, et räägib järgnevatest sõjasündmustest, teos on kirjutatud justkui päevik, mis annab iga päeva olulisematest sündmustest ülevaate. Teose kulminatsioon on haiglas, kui Paul saab teada, et peab rindele naasma. Seda selle tõttu, et siis on aimatav juba, et keegi neist rindele minejatest enam elusana tagasi ei tulnud. Teos lõpeb peategelase langemisega lahingus. Lõpplahendus mõjutas tegelaste elu jäädavalt nad kõik surid. Ma arvan, et lõpplahendus oli igati sobilik sellise kurva ilmega raamatu lõpetamiseks. Tegelased. Teose tegelasteks on 7 noormeest, kes ühest klassist koos läksid vabatahtlikult sõtta. Nendeks on: peategelane Paul Bäumer, Müller V, Leer, Tjaden, Detering, Haie Westhaus,Albert Kropp. Lisaks neile on üks tegelane ka Stanislaus Katczinsky.
Minu vanaema isapoolne vanaisa oli Hans Lebreht. Ta sündis 1850. aastal Lääne-Virumaal Eestimaa kubermangus. Hans töötas vallavanemana lühikest aega. Minu vanaemal ei ole andmeid tema vendade ja õdede kohta. Minu vanaema isapoolse vanaema eesnimi oli Miina. Hans ja Miina laulatati Lääne-Virumaal (vanaema ei tea täpselt millal ja kus). 1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina linna lähedal Kuremaa külas. Seal ta ehitas endale maja ja rajas talu. Neil oli suur kaheksa lapsega pere. Esimene laps- poeg Kaarel- sündis 1885. aastal. Teise lapse nimi oli Juhan, järgmisena sündis poeg Eduard, siis tütar Anni. Viies laps - poeg Rudolf sündis 14. detsembril 1900. aastal
Eurooplased kartsid surma, aga nad ei kartnud haigetega tegeleda. "Tuleviku rada" Juhan Peegel Juhan Peegel. Sündis Saaremaal. Humorist. 1937 aastal "Tuleviku rada". 1941 aastal läks sõtta. Sõjas sai vigastada. Tartu Ülikooli hoonetel tema nimi. Ühiskondlik ja arvamusliider. Peale surma hakati temast rohkem rääkima. Inimlik - "Sa võid olla ajakirjanik, aga inimene sa pead olema." Eesti korpusepoiste lahingust. Kirjeldab 1941 aasta suve oma kogemuste põhjal. Raamat on surma minejatest. Eksistentsialismi küsimus - kass sõjas on üldse võimalik jääda inimlikuks. Miks minna sõtta? Koduigatsus. Külanaistega semmimine. Romaanis kajastuvad sõdurite tunded. Peategelane Jaan Tamm on külmavereline tapja, see oli tema ainus viis ellu jääda. Ta ei tee enam vahet sõjal ja tapmisel. Temas toimus muutus sõja käigus. Piinles südamevalus, tänu millele sai kindel olla, et ta on olemas. Ta kandis endaga kaasa sõbrapilti, ja kirja kodust. ,,Armas" Toni Morrison
Lisaks neile kolmele loole käsitleb Masing ka neljandat varianti, mille kohaselt näkid (veerahvas) on vaarao sõjaväest tekkinud. Samas mainib ta ka uppunud inimeste versiooni, kuid leiab, et “/.../kuigi mõnest loost võiks järeldada, et kuigi uppunud ja veerahvas on hääs läbisaamises, ometi nad ei võrdu.” (Masing 1998:153) Olenemata sellest kas näkid kuuluvad veerahva alla on päris kindel, et igast näki ohvrist saab omakorda näkk, nagu ka vabasurma minejatest. Lõpuks on paratamatult toimunud rahvaluules üldistamine ning näkk saab igast uppunust. Tekkelugudest ja küsitluse tulemustest järeldub, et inimesed katsuvad igal ajal leida loogilisi põhjendusi ja seletusi üleloomulike olendite olemasolule (eeldades, et nad on nende olemasolus veendunud) ja tekkele. Haldjate seletamine surnute hingede kaudu on vaid üks paljudest katsetest tõestada teispoolsuse eksisteerimist. Aastasadade jooksul on meie maailm nii läbiuuritud ja
annaabi.ee 
