leidub lapse kasvule eluliselt vajalikku A-vitamiini. Ka vägivaldsed konfliktid viivad vaesed inimesed näljani, kui nad on sunnitud oma kodudest põgenema ja elatisest loobuma. Nii on juhtunud Sudaanis Darfuris. Toitu on kasutatud ka relvana: sõdurid hävitavad tahtlikult vastaspoole toiduvarud ja kariloomad, 4 samuti mineerivad ning saastavad põllud ja kaevud. Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed Kuigi tundub, et Maailmas on keskmiselt piisavalt toiduvarusid, tegelikkus pole nii hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia. Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina- Ameerika ja Kariibi meri.
Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud. Carl Orff Saksa helilooja, dirigent ja muusikapedagoog, kes töötab välja oma muusikapedagoogilise suuna. 1924 asutas koos Dorothea Güntheriga võimlemis- muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses. 5 Tuntumad on lavateosed, eriti nn lavalised kantaadid. Tähtsamad teosed on trionfi (triumfid): · Carmina Burana (Beuerni laulud) · Catulli Carmina (Catulluse laulud) · Trionfo di Aphrodita Carmina Burana, loodud 1937 koorile, vokaalsolistidele, orkestrile. Algselt ka lavaku- jundus ja kostüümid.
Õppis École des BeauxArts`is, seal tutvus Monet`ga. Renoiri temaatika: linn, olustikustseenid, portreed, aktid. Renoiri maali mislaad on peh m e, lüüriline; koloriit särav, õrn. Portreed on sensuaalsed, rohke m psühholoogilised kui teistel i mpressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi, naised maalidel on väga kenad, ve etlevad. Inimesed maalidel on tulvil tervist, r õõ mu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hilje m do mineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad. Edgar Degas- Algul maalis portreid ja ajaloo maale. Hilje m olustikustseenid: kohvik , teater, tänav. Erinev impressionistidest ei maalinud vabas õhus. Degas` maalidele on iseloo mulik kõrge sil mapiir, pildiserva poolt pooleks l õigatud figuurid. Maalide ainestiku leidis Degas suurlinna elust naised (eriti tualetti tege mas), hobuste v õidujooks, kohvikud jne. Eriti
annaabi.ee 
