Rinaldi ja minategelane lahkusid. V Järgmisel päeval läks minategelane uuesti miss Barkley-d külastama, kuid teda ei olnud, üks õde ütles, et tuleks uuesti 7 ajal ja ilma itaalasteta. Kui minategelane sel ajal õhtul tuli oli miss Barkley ühe õega seal rääkimas, minategelase saabudes õde lahkus. Minategelane ja miss Barkley rääkisid ja minategelane üritas suudelda miss Barkley-d. Minategelane sai selle peale käega vastu nägu. Kuid miss Barkley vabandas kohe peale seda ja lubas minategelasel uuesti suudelda teda. Peale seda hakkas miss Barkley minategelase õlapeal nutma ja küsis, kas minategelane on koguaeg tema vastu hea. Minategelane vastas jaatavalt ja saatis miss Barkley villa juurde ära. Minategelase koju jõudes aga hakkas Rinaldi tema kallal aasima ja minategelane läks magama. VI Minategelane oli kaks päeva ära poste inspekteerimas ja alles kolmandal päeval sai ta minna miss Barkley-d vaatama. Minategelane ootas teda all hospodali kantseleis. Kui Barkley
sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ning hakkasid kodu poole minema.Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning mõtles hauast, millest naised rääkima jäid. See oli tapetud parteilase haud, kes oli surnud haarangus, mille järgi isegi aega arvestati. Mees maeti kuusikusse, isegi risti ei lubatud hauale panna. Minategelane läks ühe talu sirelilehtlasse, kuhu ta oli peitnud pildiraamatu. Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju. Ema hakkas pihlakatest moosi keetma, vanaema keetis suppi
"Väike prints" A.De Saint-Exupery Minategelasel juhtus kõrbes õnnetus, tema lennumasin purunes ning ta pidi seda parandama hakkama. Seda tehes kohtas ta väikest inimest, keda kutsuti väikeseks printsiks. Väike prints oli tulnud kaugelt teiselt planeedilt. Väike prints jutustas minategelasele oma planeedist, kus oli kolm vulkaani. Esimesed kaks olid kustunud vulkaanid, aga kolmas oli tegutsev, mille peal ta tegi hommikusööki. Igal hommikul pühkis prints kõik kolm vulkaani puhtaks, et need purskama ei hakkaks.
* Ilmatu pikk, längus õlgade ja viletsate hammastega * Ei olnud näinud kunagi, kuidas Ackley hambaid oleks pesnud * oli jubdalt vistrikke * ei olnud temast vaimustuses * Jättis alati mulje ,et ei ole tahtlikult tema tuppa läinud vaid sattus sinna kogemata - Minategelane käis New Yorgis tüdrukuga nimega Sally Hayes - R. Ackley´st - ,, Hambad olid tal alati saastased ja kõverad mustad mis kole, aga küünealuseid puhastas ilmast ilma " - Toakaaslaseks oli minategelasel Stradlater komme talle alati kummalegi põsele kerge kaks anda- rumal komme. - Stradlater kõndis alati ringi poolpaljalt- hea kehaehitus- ise arvas nii 4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist - * ,, Ajas habet ja vilistas " India laulu " . Ta vilistas hirmus läbilõikavalt ja peaaegu alati viisist mööda ning valis alati mõne laulu, mis isegi heale vilistajale raskusi valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees
sarnaneb reaalsusega, kuid samal ajal on sellest irduv. Pigem on see ebareaalne reaalsus, mida iseloomustab ülim määramatus ja hajuvus (leia selle kohta tekstinäiteid!). Näide: Kui mees peale maali vaatamist pimedasse tuppa oli jäänud, hakkas ta liikuma, et jõuda seinani kuid sein oleks nagu eest ära liikunud. Lõpuks nägi ta ukse lukuaugust tulevat valgust ning kui ta ukse avas, nägi ta sama vaatepilti, mis oli maalil. Unenäolised sisselõiked aitavad minategelasel sügavamalt iseenda hinge vaadata, kaardistavad teekonda sisekosmoses. See teekond, mida näidatakse piltidena, mitte sündmustena, on läbinisti individuaalne (sedavõrd ka varjatud), nii nagu unenägugi. Teekonna lähteallikaks pole mitte reaalsus, vaid autori teadvus, tema individuaalne mälu ja pilk, ent ka kujutlusvõime, mis kokku moodustavad erilaadselt toimiva omailma. Nii nagu võõrasse unenäkku on võimatu tungida, ei suuda ka lugeja kuigi mugavalt siseneda HÖ maailma.
Õnneks päästab Helena minategelase ja on talle toeks. Poiss hakkab elu üle järele mõtlema ja avastab, et miski siin elus pole tõeline ja kõik pole alati nii, nagu esmapilgul paistab. Peategelane asub elama korterisse koos Andrease, Merikese ja Helenaga. Merike on Andrease tüdruksõber, keda poiss petab. Neil kahel on plaan kolida Stockholmi, kuid kuuldes suurest valest, teeb Merike enesetapu. Andreasel ja minategelasel juhtub kohe peale seda autoavarii, milles Andreas peategelase süü läbi hukub. Et vanglakaristusest pääseda, võtab minategelane üle surnud poisi identiteedi. Helena viib peategelase ja Elina taaskord kokku (tuleb välja et Helena ja Elina on õed) ja kaks noort põgenevad koos Stockholmi, et õnnelikuks saada. Mõtlemapanev näide tekstist "Elu on mäng. Seesama meelelahutuslik mäng lasteajakirjade tagakaantel, kus sa ühendad täppe, et saada kokku terviklik pilt
Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millegisse, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Minetegelase giid Antonio oli kohmakas ja lihtsameelne inimene. Tema mõtted oli raha vallutanud. Ta soovis seda, mida iga mees soovis sellel ajal raha. Ta oli kaval ning proovis õhtul ässitada minategelasel temaga koos linna kappama, et anda Don Jose üles ning raha saada. Sidus linad hobuste kapjade ümber, et Don Jose ei kuuleks neid teda lahkumas. Antonia oli kesklassi riietega, keskmise välimusega ja lopsaka kehaehitusega mees. Ta oli väga pealiskaudne minategelase arvates, kuna ta kahtlustas inimest ta välimuse järgi. 5. Teose miljöö Teose sündmustik toimub 19. Sajandil, lõppedes 1830. Aastaga. Tegevus toimus Hispaanias.
annaabi.ee 
