1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind
uurib Vetemaa inimese kõlblusteadvust süüme ja intellekti, teo ja selle motiivide komplitseeritud vahekordi. Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, ühesõnaga sotsiaalne absurd. Niisuguste süngete dekoratsioonide keskel toimetab autor freudismisugemetega psühholoogilist analüüsi tegelassiseselt vaatepunktilt, käsutades minajutustuse vormi. Vetemaa mängib erinevate keeleregistrite ja zanrireeglitega, intellektuaalne pinge on sujuvalt ühendatud süzeelise põnevusega. Stiil on tugevalt meeleline. Lõhnade, helide ja värvide põimingust sündivad aistingukobarad kannavad psühholoogilisi tähendusi ja tihenevad aegajalt sümboleiks. Kuitahes rusuvaist ja räigeist asjust Vetemaa ka ei kirjutaks, on ta ikka artistlik, elegantne ja vaimukas.
Need tähistavadki üleminekut R-le mujal. Juan Ruiz, 14. saj esimene pool. Hispaania sel ajal oli suures osas mauridest e araablastest vabastatud suures osas. Ometi olid nad oma jäljed sinna jätnud. Araabia luule mõju on just hispaanias kõige suurem. 1283-1350 on tema eluaastat. Palju andmeid ei ole säilinud, materjal vastuoluline. ,,Hea armastuse raamat" u 1335. aastal. Ülempreester räägib oma suhetest mägedes karjanaistega. Väga maine luule. Minajutustuse põhiliin on antud nelikvärssides, mis lõpevad ühe ja sama riimiga. Vagandid (need, kes kirjutasid ladina keeles) kasutasid sama skeemi (vagare hulkuma), rändlaulikud. See on küll jõuliselt maine, aga seal on ka sügavamaid filosoofilisi arutlusi. Maise armastuse proovid kukuvad läbi, lõpuks pöördub Neitsi Maarja poole ehk jumaliku armastuse poole. Kas viide sellele, et jumalik armastus ongi see hea armastus? Prantsuse luuletaja Francois Villon. Paigutatakse keskaja lõppu
inimloomuse vastu. Varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate ümber. Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, st sotsiaalne absurd. Tulemuseks on freudismisugemetega psühholoogiline analüüs tegelasesiseselt vaatepunktilt, kasutades minajutustuse vormi. Vetemaa proosaloomingus on olulisel kohal viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile" (1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan - ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971/1972) ilmus 1987.
annaabi.ee 
