8. Weber eristab „veendumuseetilist“ ja „vastutuseetilist“ poliitikat? Kas oskate tuua Eesti poliitkast näiteid nende esindatuse kohta? Veendumuseetiline isik ei talu maailma eetilist irratsionaalsust ( irratsionaalne, mõistusega hõlmamatu, mõistete ja loogika vahenditega süsteemselt korrastatud vormis käsitamatu. Harilikult peetakse irratsionaalseks ülemõistuslikku reaalsust, mida tuntakse usulise ilmutuse vahendusel, ning mimesuguseid psüühika ja kujutlusvõime valda kuuluvaid nähtusi.) ??????? Veendumuseetika ja vastutuseetika - väärtuste konflikt . Weber - Meie igapäevane tegevus on suurelt jaolt taandatav kahele eetikale: veendumuseetikale ja vastutuseetikale. Esimene rõhutab veendumuste määravat osa meie käitumises, teine vajadust vastutada meie käitumise tõenäoliste tagajärgede eest. Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks
Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö? Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 mkm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega.
Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad ongi Proteus liigid ja Vibrio parahaemolyticus. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis pehmemal pinnal (0.5-0.8% agarit) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor. Vibrio ja Aeromonas on bakterid, kellel on erinevate liikumisviiside jaoks eri tüüpi viburid: ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. 37
Ja ikkagi - inimteadmine on protsess. Mida aga võib öelda, on see, et ei ole teada adaptatsioone, mis kohe kindlasti ei ole tekkinud LV alusel. Adaptatsioone võib määratleda kas ajalooliselt, ehk siis praeguse funktsiooni alusel Loomuliku teoloogia jaoks on määratlused alati konkreetse olemasoleva funktsiooni alusel hetkeseisust lähtuvalt. AD evolutsiooniteooria seisukohalt sisaldab ipse facto ajaloolist vaadet. AD evolutsiooni konkreetsete näidete juures võime näha mimesuguseid, üsna erinevaid stsenaariume. Kui mõned organid - näiteks arvatavasti silm - on olnud algusest peale sama funktsiooniga (silm: sensororgan), siis teised on funktsioone vahetanud. Näide: kalade uimed - looma jalad. Tegelikult pole siin isegi toimunud funktsiooni põhimõttelist muudatust - ühed liikumisvahendid mõlemad. On näiteid, kus funktsiooni põhimõtteline muudatus ei tekitanud olulisi erinevusi struktuuris. On
annaabi.ee 
