soojem kuu juuli) • Kõige rohkem sajab augustis, kõige vähem märtsis või aprillis • Aastane sademete hulk Eestis 550-800mm. • Summaarse kiirguse hulk aastas umbes 3500 MJ/m2. • Päikesepaiste kestus 1600-1900h. • Lumikatte kestus 130 päeva (Haanja ja Pandivere kõrgustikul) kuni 80 päeva (Lääne- Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER Normaalrõhk: 1013,25 hPa või mb või 760 mm/Hg Õhurõhu erinevuste tekkimise põhjus. Maa eri piirkondade ebaühtlane soojenemine Õhurõhu muutus kõrgusega: Kõrguse kasvades õhurõhk langeb, kuna ülemise atmosfääri taseme kohale jääb maapinnaga võrreldes vähem õhu molekule, mis avaldavad vähem rõhku. Kuna
- UV-C 200-280nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis - UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks - UV-A 315-400nm päevituse ja D-vitamiini tekitaja - Nähtav valgus 380-760nm - infrapuna(soojus)kiirgus 760-1000000(1mm) - raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest
PEATÜKK GAASID Gaasi rõhk – anuma seinale mõjuva jõu F ja selle pindala A jagatis. P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter. Vedelikusamba kõrgus on võrdeline õhurõhuga, ei sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline atmosfäär (at) on 1 kg-se massiga keha kaalu poolt 1 cm2-le avaldatav rõhk: 1 at = 98 kPa Normaalrõhk 1 atm=1013 bar; standardrõhk 1 bar=105 Pa=0,9869 atm Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Pa 1 Pa 101325 Pa 100000 Pa
esineb nn osoonipuhanguid osooni teke sõltub päikesekiirgusest, mistõttu on O 3 kontsentratsioonid kõrgeimad aprillist augustini ja madalaimad talvel osooni moodustumine algab pärast päikesetõusu ja on maksimumis pärastlõunal öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist)
annaabi.ee 
