Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde
· ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast". · Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum. · Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi ChampsElysees` teatris skandaal, milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid. · Saalis naerdi, karjuti ja vilistati nii lärmakalt, et eesriie tuli langetada juba etenduse keskel.Viimase piirini nördinud helilooja oli selleks ajaks teatrimajast juba lahkunud. ,,Kevadpühitsus" · Ajakirjanduse rünnakud olid pea eranditult hukkamõistvad. · Balleti muusika tembeldati üksmeelselt ,,barbaarseks ja metsikuks" ning sama hinnang sai osaks ka koreograadiale (Vatslav Nizinski).
mis lubas märatsejaid nende inetute tegude pealt telepilti püüda ja nõnda edastada rahvusvahelisele üldsusele sõnumit: "Tallinna mässajad olid elajad, tsivilisatsioonivälised vandaalid. Märulil puudus tegelik poliitiline põhjus, venelased, kes on pätid, otsisid vaid põhjust laamendamiseks ja röövimiseks." Deklareerides, et äärmuslastele ei tohi anda kõlapinda, kasutas peaminister ise äärmuslikke vahendeid, mis paiskasid pealinna kaosesse, milletaolist viimati võis näha ehk 1944. aastal sõjas, mille lõpu tähistamiseks pronksmees püstitatud oligi. Ken-Marti Vaher on öelnud: aprillimäss pani meid ennast tugevdama. Arvan, et Vaheri "meie" hõlmab eelkõige monumendi teisaldajaid, võibolla ka üldse võõrahirmus eestlasi. See "tugevdumine" õhutas vihkamist rahvustunnuse alusel, sundis inimesi uutele kahtlustustele, külvas usaldamatust ja püüdis juurutada Eesti oma Patriot Act'i, pronksiööpaketiks ristitud seadusemuudatuste kogu
See mahutati teise, pisut suuremasse, ja see teine omakorda kolmandasse. Vanas Riigis oli selleks esialgu kaunistusteta puu- või kivisarkofaag, hiljem kaeti see hieroglüüfide ja maalingutega: peente ning rõõmsavärviliste piltidega jumalustest, amulettidest ja sümbolitest; mõnikord kujutati ka matusestseene. Matusetoredust kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama eesmärki teenisid võltsuksed külgedel. Sargad kaeti hiljem üha rikkalikumalt surnuvormelite, niinimetatud õnnistustega. Et surnule pidi kaasa andma võimalikult palju õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi
See mahutati teise, pisut suuremasse, ja see teine omakorda kolmandasse. Vanas Riigis oli selleks esialgu kaunistusteta puu- või kivisarkofaag, hiljem kaeti see hieroglüüfide ja maalingutega: peente ning rõõmsavärviliste piltidega jumalustest, amulettidest ja sümbolitest; mõnikord kujutati ka matusestseene. Matusetoredust kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama eesmärki teenisid võltsuksed külgedel. Sargad kaeti hiljem üha rikkalikumalt surnuvormelite, niinimetatud õnnistustega. Et surnule pidi kaasa andma võimalikult palju õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi.
annaabi.ee 
