(vaimne ja materjaalne) Herderi arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)". Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus. Kultuure on palju, erinevatel rahvastel, erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel, ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab
- Analüütilised mõtlejad peaksid muretsema rohkem tegude ja olukordade omavaheliste vahetute suhete üle. Tolerants vastuolude suhtes Aasialastel on vaade, et reaalsus on pidevas liikumises (flux). Tai chi, yin/yang kontseptid. Lao Tzu „To shrink smth you need to expand it first. etc“. Samal ajal Aristoteles „No statement could be both true and false ie „A“ could not equal „not A“. Näha vastuolusid millegina, mida ei pea tagasi lükkama, vaid millega võib leppida, vaadeldakse kui tolerantsi vastuolude suhtes ehk (naïve dialecticism). Uuringust, kus USA ja Hiina tudengid pidid argumentide paikapidavust hindama ilmnes, et Hiina tudengid pidasid kahte vasturääkivat argumenti koos usaldusväärsemateks, kui samu argumente üksikuna lugedes ja vastupidi. Tolerants vastuolude suhtes ei ilmne ainult välise suhtes, vaid seda on näha ka sellest, kuidas inimesed ise
See ongi inimese triumf looduse üle. Elame selles proteeside kaudu. Proteesid on ihuliikme kunstlikud asendajad. Telefon on protees. Prillid samuti. Kirjutatu on inimhääle pikendus Freudi arvates. Inimene muudab täiuslikumaks oma organeid või kasutab tehnoloogilisi vidinaid, et kaugemale, rohkem, kiiremini midagi teha. Sellise mõtteviisi triumf 19. saj keskel. Instrumentaalne mõtlemine. Siis jõuab kõrghetkeni ka loogika, mis käsitleb tehnoloogiat millegina, mis tegutseb resultatiivsena inmese jaoks. Nt bürokraatia on näide, kuidas tehnoloogia sekkub inimese ellu. Tehnilist printsiipi rakendatakse inimsuhetes. Et eemaldada juhuslikkust. Tehnoloogia on miski mis teeb midagi öra. Sellisena saame rääkida teadusliku ja tehnilise eliidi võimust. Lääne ühiskonnas saavutati nii võit kolmanda maailma üle. Tänapäeval on progressiideed saanud juurde kahtlaseid jooni. Selle baasil asetati masin ette inimesest – futuristide veendumus.
annaabi.ee 
