SUURRIIGID 19. SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19
Riigis voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ning jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seega on jõelaevandus Brasiilias väga oluline. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Brasiilia rahvaarv 2014. aasta seisuga on 202,656,788. Aastane rahvastiku iive jääb 1,1-2,0% vahemikku. Elatustase on riigis keskmine. Suuremateks miljonilinnadeks peale pealinna Brasília on Recife, Salvador, Rio de Janerio, Sao Paulo ja Belem. Brasiilia riigikeeleks on portugali keel. Rahvuslikku koosseisu kuuluvad lõunaeurooplased, indiaanlased, europiidid- indiaanlased (mestiitsid), aafriklased, europiidid-negriidid (mulatid). Usundite järgi on Brasiilias enamasti katoliiklased, protestandid ning põlisusundite järgijad, leidub ka budiste. Peamiseks usundiks on siiski katoliiklus. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas
töökoht. L-Am tulevad paljud inimesed linna tööle, aga neil puudub elukoht. Arenenud riikides elab üle 70% inimestest linnades. Arengumaadel alla 50%. Agraarajastu linnad Hansalinnade liikumine Tekkisid kõigepealt jõgede äärde Hansalinnade liikumine. Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed Elanike arv mõnisada-mõnituhat Agraarajastu lõpuks elas linnades 1-2%inimestest. Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades.
ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni. Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised.
· Puudusid suured sõjalised kulutused. · Raudtee ehitamine(sidus riigi erinevaid osasi) 3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA's nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli
annaabi.ee 
