asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed linnastud. 2.etapp: 20. sajandi esimesel poolel- eelmise ajajärguga võrreldes linnade arv nii kiiresti ei kasvanud, kuigi Eestis said paljud asulad 1920.-1930. aastatel linna staatuse. Maakera linnade võrgustik oli selleks ajaks enam-vähem väljakujunenud ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt linna kolijate kui ka linnarahvastike suure iibe tõttu. Poole sajandiga kasvas miljonilinnade arv 5 korda. 3.etapp- alates 20. sajandi keskpaigast- Linnaelanike arvu kasv kiirenes veelgi pärast Teist maailmasõda. Lausa plahvatuslikult linnastusid paljud vähemarenenud riigid. Euroopas on linnastumise protsess stabiliseerunud. Kõige enam on linnastunud Põhja- Ameerika. 1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990
..................................................... ............. Keskkondlikud 1) ............................................................................................................................................. ............. 2) ............................................................................................................................................. ............. Brasiilia linnas Sao Paulo ja Rio de Janeiro kuuluvad maailma suurimate miljonilinnade hulka. Suurlinnadega seostuvad mitmed nn suurlinnaprobleemid. Millised probleemid on Sao Paulol ja Rio de Janeirol erinevad võrreldes Euroopa suurlinnadega? (ex lk 46) 1) ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ........................
1. 19. sajand; kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas; 29 miljonit inimest elas saj. alguseks linnades, sajandi lõpuks juba 220 miljonit; linnastumistase tõusis 3%-lt 14%-le; esimesed miljonilinnad London, Pariis, New York; hakkasid tekkima esimesed linnastud 2. 20. sajandi I pool; linnade arvu kasv maailmas aeglustus; linnastumisaste jõudis sajandi keskpaigaks 30%le; eeslinnastumine; miljonilinnade arv kasvas 200ni; arengumaades hakkasid linnad tekkima 3. 20. sajandi keskpaik; linnaelanike arv kasvas kiiresti pärast II maailmasõda; 1980. aastaks elas linnades 41% inimestest, paarikümne aasta jooksul tõusis 50%-ni; linnastute ja megalopoliste (hiidlinnastud) areng; arenenud riikides linnaelanike protsent ei kasva, pigem minnakse elama linna lähedale maale; kiiresti kasvavad
6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad
annaabi.ee 
