kes pakkus talle tarbekaupade tootmise sektorijuhi kohta, mille Jack ka vastu võttis. See tähendas tema perele kolimist teise linna. 3.5 Peakorteris Peakorteris valitses sootuks teine õhkkond. Paljud isegi heitsid talle ette liigset sõbrunemist oma kollegidega. Samuti polnud enam soosivat ülemust, kuna käis juba võitlus peadirektori ametikohale. Jack Welch’i ülesandeks oli vastutada 4,2 miljardise käive eest, mis moodustas 20% firma kogukäibest. Jack valis silmapaistmiseks GE Crediti arendamise. Kiirelt komplekteeris ta võimalikult andeka meeskonna, vahetades välja suurema osa GE Crediti juhtidest. Ta avastas, et GE Creditis on võimalik märksa väiksema inimressursiga teenida suuremat kasumimarginaali. Seda märkas ka tollane peadirektor, kes hindas tema jõulist ning ausat juhtimisstiili ning oskust leppida lüüasaamistega. See viiski ta pärast
riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli Kreekas esimene parlamendihääletus, kus arutati kasinusprogrammi detaile, mis kindlustaksid riigile edasise finantsabi. Arutluses kinnitati maksutõusud, palgakärped, erastamiskavad ja avaliku sektori kärped. Eelnõu poolt hääletas 155 saadikut 300-st ja vastu oli 136 saadikut. Tänu hääletustulemustele sai Kreeka 12-miljardise osamakse 110-miljardisest laenust. Kuid sellest ei piisanud. 2012 aastal leidis Kreeka, et ta ei tule jätkuvalt oma majandamisega toime, ning vajab järjekordset laenupaketti. 2012 aasta veebruaris kiitis Kreeka parlament heaks ebapopulaarse kärpekava, mida Euroopa Liit, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa keskpank nõudsid 130 miljardi euro suuruse säästupaketi eeltingimusena. Kärpekava poolt hääletas 199 ja vastu 74 parlamendiliiget
ressursside lähedus linna rajamisel enam nii oluline. Näiteks on Las Vegase linn Ameerikas rajatud kõrbesse, kuid see ei muuda teda sugugi vähem populaarseks või vähemasustatuks. Tänu tehnoloogia arengule on inimene koloniseerinud kõik mandrid ning kohanenud peaaegu kõikides kliimades. Viimase sajandi jooksul on inimene põhjalikumalt uurinud Antraktikat, ookeanisügavusi ja kosmost, kuid nende keskkondade asustamine ei ole veel siiski tõenäoline ega võimalik. Üle 7 miljardise populatsiooniga on inimene kindlasti üks kõige arvukam imetaja Maa peal. 61% meist elavad Aasias, 14% Ameerikas, 14% Aafrikas, 10,5% Euroopas ja 0,5% Okeaanias. Inimasustus suletud ökosüsteemidel vaenulikes keskkondades nagu näiteks Antarktika või avakosmos on väga kallis ja tavaliselt vaid piiratud ajaks ning lubatud vaid teadus- või sõjaekspeditsioonideks. Elu kosmoses on olnud vaid episoodiline, st lühiajaline ning üle 13 inimese pole korraga avakosmoses viibinud
annaabi.ee 
