pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus)
sõnast labrum "huul", vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus)
wendett", I peatükk, § 3). Hoolimata paavsti keelust võeti ja jäeti Harju-Viru vasallide otsusel eestlaste juures tulise raua proov tarvitusele (a. 1306, Reg. 713). Vasallid räägivad viimaks pärismaalastest nagu enne ainult maaisandad, tarvitades sõnu: ,,Minu eestlased" (Estones mei; näit. U. B. 735, a. 1329) jne. 1343 rõhuvad võõrad (peaasjalikult on mõeldud vasallid ehk vasallidest isikud: milites et clientes regis resp. milites et nobiles) kuulmata vägivaldse ikkega, naisi ja neiusid häbistades, omandust ära võttes, eestlastega nagu sulastega ümber käies (Marburgi Wigand'i kroonika 31). Tõuseb rahvuslik võitlus rõhujate vastu, nende toetajate, poolehoidjate ja suguvendade vastu. Eestlased surmavad Harjus, Läänes, Saares kõige pealt saksa vasalle (quam plurimos vasallos ac christianos - Wartberge Hermann'i kroonika; ,,oma isandaid ja. sakslasi" - sealsamas ja U. B.
eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad Druiidid ei pea midagi pühamaks tammest, kui nad on oma kombekohaselt ette valmistanud ohvrid, siis ajavad nad kohale kaks sõnni, kelle sarved pärgavad, siis tuleb preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu Druiidid olid preestrid, kes viisid läbi ohverdamisi, tegelesid ka ennustamise,