Kr. Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda Makedoonia esiletõus. Kreeka-Pärsia sõjad. Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast jne. o Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. o Peale Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia merelaevastik
pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Pärsia esimene invasioon Kreekasse (492490 eKr) 6
ning teenuste tarbija. Mitmed konflikti teoreetikud eeldavad, et jõukad inimesed kasutavad oma eesmärkide säilitamiseks majanduslikku jõudu ja selle kaudu kindlustada oma ühiskonna priviligeeritud positsiooni. Sellest lähtuvalt konflikti teoreetikud pöörasid oma uurimustes tähelepanu järgmistele aspektidele: 1. kuidas sport on organiseeritud ja propageeritud atleetide ning pealtvaatajate seas tööalaselt, militaristlikult, sooliselt ja rassiliselt; 2. kas madala sissetulekuga ja töölisklassi staatusega inimestel on võimalus teha valikuid spordiga tegelemiseks vastavalt oma eelistustele; 3. kuidas atleedid tulevad toime spordis, kui nad on vaesetest perekondadest, väheste õigustega ja on kasumi taotlemise tõttu juhuslikult sattunud passiivse ohvri rolli (võit maksab kõik spordisüsteem); 4
annaabi.ee 
