leidnud olles väga tugevalt mõjutatud teistest kultuuridest. Siiski ei saa roomlaste panust alahinnata. Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas soodustamaks edasist arengut ja iseloomulike joonte/suundade teket kujutavas kunstis. Rooma, kui etruskide ja kreeklaste laps, ühendas nende mõjuvõimsate kultuuride parimad omadused kasutades roomalikku ratsionaalsust ja militaristlikku täpsust, luues sellega algselt küll väga eklektilise ja ebastabiilse kunstikeskkonna, kuid hiljem nautimisväärse kunstide sümbioosi, mille suursugusus kajab minevikust veel praegugi tänapäeva. 13
Artur Schnitzler (1862-1931) Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga. Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult. Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell
Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja
annaabi.ee 
