relvastuse muretsemisel, militaarsete või paramilitaarsete sihtmärkide valikul ning kõigi nende operatsioonide planeerimisel, ei ole iseenesest piisav [...] omistamaks Ameerika Ühendriikidele kontrate toime pandud tegusid [...]. Selleks et nende käitumine tooks kaasa Ameerika Ühendriikide õigusliku vastutuse, on põhimõtteliselt vaja tõestada, et riik omas efektiivset kontrolli militaarsetes või paramilitaarsetes operatsioonides, mille käigus pandi toime väidetavad rikkumised.” Deklaratsiooni üldise jurisdiktsiooni vastuvõtmiseks sai kehtetuks pärast 6-kuulist teavitust selle lõpetamisest (seda esitas ÜRO peasekretär 07.10.1985) 2. Relvastatud jõu kasutamise õiguspärasuse küsimused ÜRO hartas ja Nicaraguas? Detsembris (1981) USA kongress sanktsioneeris algseid makseid $19 mljn suuruses, mis
pole imestada, et NSVLiitu toona paaniliselt kardeti. Epideemiate kontekstis tuleb rääkida Sanitaarkordoni ideest. Teinekord tekivad need iseenesest (nö Huntingtoni joontele kristliku Euroopa ja Türgi piir 17.-18.sajandil näiteks), teinekord luuakse neid suhteliselt teadlikult Esimese ilmasõja järgne Cordon Sanitaire. Epideemiate alapeatükis võib rääkida ka suguhaigustest, millede levimine just eeskätt militaarsetes struktuurides vastutajatele muret tegi. (Üldiselt nimelt peeti nt gonorröad vaata et normaalseks nähtuseks, 19. sajandiks oli möödunud ka suurem mure ja hüsteeria süüfilise pärast, mis Euroopat pärast 1492. aastat painas.) Nakkushaigustest on oluline veel teetanus, mis varasematel aegadel tappis enamuse haavatuist (kes haavapõletikku ei surnud). 1915. aastast alates aga vaktsineeriti teetanuse vastu ning sellesse haigusse suremus muutus sõjas tühiseks.
hügieeniuuringute põhilised laborimeetodid, uurides väliskeskkonna mõju inimorganismile. Kujunes hügieeniõpetus uutel, bakterioloogilistel, alustel. 19. sajandil kujunesid niisiis välja populatsioonidele ning indiviididele suunatud tervishoiulised meetmed. Need võisid olla majanduslikud (haigekassad, maksud jms) kui ka meditsiinilised (vaktsineerimine). Sunnivahendite rakendamine muutus levinuks. Siinkohal võib rääkida suguhaigustest, mille levik just eeskätt militaarsetes struktuurides muret tegi. (Üldiselt peeti nt gonorröad vaata et normaalseks nähtuseks, 19. sajandiks oli möödunud ka suurem mure ja hüsteeria süüfilise pärast, mis Euroopat pärast 1492. aastat painas.) Briti võimud avastasid suguhaiguste probleemi enda jaoks niisiis Krimmi sõja ajal (1856). Alustati sõjaväe ja sõjaväelinnakute puhastamist haigustest ja prostituutidest. See tõi kaasa jälle omakorda probleeme, mida nüüd naisküsimuse lahendamise vallas saab käsitleda
annaabi.ee 
