õppeaja arvestamine peatub üliõpilase jaoks tema akadeemilise puhkuse ajaks. 196. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka. 197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punktide 191 või 192 alusel. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadee milisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega. 198. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmise aasta üliõpilaseks ega hinnata õppekava järgi täitmisele kuuluvat õppe mahtu. 203. Akadeemiline petturlus on 203.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud kasutada; 203.2
on kasutusel nii kirjandus kui muusikaajaloos, p õhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri m õ jupiirkonnas. Impressionis mi m õjusid jõudis ka e e sti kunsti, eriti v õis seda täheldada 1930. aastatel, kui Eesti kunstnikud käisid Pariisis õppi mas. Impressionis m erineb suuresti k õikidest varase matest kunstistiilidest ja vooludest. Sellega on seletatav ka kunstipubliku esialgne v õõristus uudsete maalide suhtes. Impressionis m vastandus teravalt ametlikule, akadee milisele kunstile. Impressionistide töid ei tahetud võtta näitustele, neid ei ostetud ja se etõttu elas ena mik kunstnikke üsna kehvades oludes. Impressionistlikule maalikunstile on omane: a) tähelepanu pöörati e eskätt õhu ja valguse maalimisele. Kuna need muutuvad kiiresti, tuli ka maalida kiiresti ja kindlasti vabas õhus. Sageli maaliti terveid seeriaid ühest ja samast motiivist eri päevaaegadel ja erinevas valguses b) Ar mastati heledaid, erksaid, rõõmsaid värve
aastate lõpus popkultuuri staatuse. Jõudes 20. sajandi algul Euroopasse, hakkas džäss ka siin tormi- liselt arenema, üritades üle saada arengulisest mahajäämusest võrreldes ameerika džässiga. Kuigi esimesi džässmuusika kontserdilavale toomise katseid tegi “džässikuningas” Paul Whiteman 162 juba 1920. aastate keskel, ei saa neid siiski džässikontsertideks pidada, kuna seal mängitav repertuaar jäi sageli džässist üsna kaugele. 163 Teadaolevalt jõudis džäss akadee- milisele kontserdilavale esimest korda 7. märtsil 1930 Rootsis Stockholmi Kontserdimaja Suures (Stora) saalis (Bruer 1998: 50), kui toimus Rootsi Muusikute Ühingu (RMÜ) organiseeritud džässi reklaamkontsert, kus esinesid seitse tuntumat rootsi džässbändi seitsme erineva dirigendi juhatusel. Kava lõpus esitas kolm pala ka 64-meheline ühendorkester. See oli tohutu edasiminek, eelkõige muusikafunktsionääride teadvuses164 , ja tähistas uue etapi algust džässmuusika arengus
annaabi.ee 
