Kui näiteks aktiiniat Anemonia sulcata pimedas kiiritatakse, helendavad püüniskombitsad punaka valgusega, mis kohe kaob, kui UV kiirgus katkestatakse. Kuna spektri UV osa neelatakse vee pinnakihis, siis ei oma fluorestsentsi nähtus bioloogilist tähtsust. Fotosüntees Fotosüntees on roheliste s taime d e s ja fotosünte e sivat e s bakterites kulgev prots e s s , mille käigu s valgu s e n e r gia muu d etak s e orgaaniliste ühen dite ke e milis e k s en er giak s. Vetikate ja kõrg e m at e taime d e puhul avaldub fotosünte e s väliselt CO2 neela mi s e s ja O2 eraldu mis e s keskkon d a. Väliske skk on n a st neelatud en er gia kasutataks e orgaaniliste ain ete sünte e sik s. CO2 reduts e e ri mis e k s vajaliku vesiniku (elektronide ) allikana kasutataks e vett. Vee s sisalduv hapnik eraldu b se eju ur e s keskkon d a. Kui CO2 reduts e e ri mi s e
Kasuta min e: reduts e e rija mitm ete metallide (eriti malmi) tootmis el, k ütus, elektroodi m at erjal jm. Karbüün: Heksa g o n a al s e võre g a pulbril. aine, m u stjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt kristallide suurus e st). FULLEREENID: (kerakujulise d molekulid, se e st tühjad) ; Saa min e : laseriimpuls s (või kiirte põrkumin e ) grafiidi aurud e s jmt. me eto did. Madalatel temp del ke e milis elt inertne Sü siniku erin. vormid e kee mil. aktiivsus vähen e b rea s "amorfne süsinik" grafiit tee m a nt . Vaatam ata asjaolule, et praktikas esin ev SÜSI on GRAFIIDI kristallvormiga, võivad nend e omad u s e d tunduvalt erined a. Mõlem al on arvukalt tehnilisi kasutusvor m e , mis erinevad kristallide suurus elt ja kujult, näit. pe e n ja jäm ekristalne grafiit. CO süsinikmonooksiid tekib süsinikku sisaldavate kütuste mittetäiel
Ajaloo s oli hõb e tähtsak s mak s e v a h e n dik s (osalis elt on ta se d a ka tänapä e v al). Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta kuulub vääris m et allide hulka. Ke e milis elt on h õb e väga püsiv, kuid reag e e ri b õhus sisalduva ve e ja hapniku manulus el ve siniksulfiidiga; selle tagaj ärjel tekib hõb e e s e m e t e l e tume Ag2 S kiht. Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e
lahustite s. Valge fosfor on äärmis elt mürgin e. Nahale sattunult tekitab ta rask e sti paran e v aid haavand eid. · Punane fosfor Tekib valge fosfori kuumuta mi s e l (280 300°C) õhu juurd e p ä ä s uta. Punan e fosfor on kõrgp olü m e e r n e aine, mille struktuur on lõplikult kindlaks määra m ata. Erinevalt valge st fosforist on puna s e fosfori sula mi st e m p e r atuur kõrg e m ja ta on ke e milis elt inaktiivse m , ei hele nd u pim e d a s eg a ole m ürgin e . Puha s punan e fosfor ei ole m ürgine , pole väga tuleohtlik, kuna tema süttimiste m p e r atuur on 210 °C, kuid lisandid võivad süttimist soo d u stad a. Punan e fosfor lendub 400 °C juure s õhu juurd e p ä ä s uta ning tema aurud e jahtumis el saad ak s e valge fosfor. · Must fosfor Tekib valgest fosforist kõrgrõhul (1,2*10 9Pa) ja temperatuuril
KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1).
määrata katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur ja teha kindlaks liigõhutegur lahkuvas põlemisgaasis. Liigõhu teguri määramiseks tuleb mõõta RO2, O2 ja CO protsent katlast lahkuvas põlemisgaasis. Gaasikomponentide sisaldus määratakse kuivas põlemisgaasis. 1 v. g = 79 O2 - 0,5CO 8-3 1- 21 100 - (O2 + RO2 + CO) 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st Soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest on tingitud sellest et osa kütuse põlevainest jääb koldes kasutamata ja väljub katlast gaasiliste komponentidena (CO, H2, CH4, CmHn....). Nende põlevgaaside täielik põlemine on praktiliselt võimatu tingituna madalast temperatuurist väljaspool kollet. Keemiliselt mittetäielikust põlemise peamisteks põhjusteks on: · koldesse antava õhu vähene kogus,
annaabi.ee 
