magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega lisakoopiaid on lihtne valmistada võtab originaalist vähem ruumi suhteliselt võltsimiskindel Mikrovormide puudused: lugejad ei soovi sageli mikrofilme kasutada; vajab kasutamiseks lisaseadmeid igal kopeerimisel väheneb lahutusvõime (ligikaudu 10%)
magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega lisakoopiaid on lihtne valmistada võtab originaalist vähem ruumi suhteliselt võltsimiskindel Mikrovormide puudused: lugejad ei soovi sageli mikrofilme kasutada; vajab kasutamiseks lisaseadmeid igal kopeerimisel väheneb lahutusvõime (ligikaudu 10%)
tagajärjel. Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 22% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast). · 2013.a. andmetel katavad ,,tõelised" sood vaid umbes 5,3% Eesti pindalast. · Võrreldes 1950. aastatega on soode pindala vähenenud 2,7-2,8 korda. Soostunud maade pindala on vähenenud palju rohkem. Soode liigitus Soopaigad (soo troofsus, toitumine, edasi taimkatte ja mikrovormide alusel). Soopaigased võib aluseks võtta soo taimkatet, soomassiivi kuju, turbalasundi tüüpi ja soonõo kuju ja tekkeviisi, soo arengufaasi. Soo kui elupaiga seisukohalt olulised liigitused lähtuvad soostumist esilekutsuvast tegurist ning väljendavad kasvukoha toitelisust jm. tingimusi. Sobib ka soode liigitus "Paal, 1997, 2001" põhjal. Allikasood · võivad kujuneda gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu;
· Puud on ebasoodsatest tingimustest ja kidurad · Enamasti mänd, sookask ja kuusk · Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus: arutoitelised sood (nõlva-, pinnase- või põhjavete toitained), nendeks on madalsood; sademetoitelised kõrgsiid Soode liigitus · Soode toitumise järgi liigitatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks. · Soopaigad (soo troofsus, toitumine, edasi taimkatte ja mikrovormide alusel) · Soopaigased võib aluseks võtta soode taimkatte · Vastavalt vee toitelisusele, pH-le, äravoolutingimustele, soo tekkeviisiile ja toimunud muutustele on soodele iseloomulikud teatud arengustsenaariumid. · Muutusi võivad esile kutsuda kõik veereziimi muutvad tegevused, aga ka soosse sattuva vee mineraalse koostise muutumine (kunda tsemenditol, SEJ heitmed) · Kõrg- ja Madal-Eesti soode areng erineb detailides. Põhja-Eestis pae aluspõhi.
annaabi.ee 
