Võtke ühendust oma elektrivarustajaga, kui raadioseadmed ja helisüsteemid koguvad staatilist elektrit. [12] KIIRGUSTE DOOSID Efektiivdoosi mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt ühikut Sievert (Sv). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju väiksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit (1 mSv = 0,001 Sv) või mikrosievertit (1 Sv = 0,000001 mikroSv). Üks mikroSv tunnis näitab kui suure doosi koguse inimene saab tunni aja jooksul. [13] Erinevate dooside mõõtmiseks on vaja erinevaid mõõteühikuid (Tabel 1.). Suurus Ühik Ühiku Selgitus sümbol Aktiivsus bekerell Bq Näitab radioaktiivse aine hulka Neeldumisdoos grei Gy Näitab kiirguse poolt mingisse materjali jäetud energiat
kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades
seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20- 21°C, suhteline niiskus 4060% (soovitavalt vähemalt 50%), selle liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib soojuskiirgust normi piires 30W/m². Parakliima all mõeldakse (para kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat elektromehhaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust, õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (lux), müra (dB), radiatsiooni (0,15 mikrosv/h (siivert)). Õhu gaasilist molekulaarkoostist (mitte segamini ajada õhu kui gaaside segu mahulise koostisega, mis on teadaolevalt suures piires 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% inertgaase) ja selle keemilist koostist.Kasutusele võetud ka termin elektrokliima, mis tähistab õhu elektrokeemilist koostist. Otsustav on selle puhul hapnikumolekul. Hapnikumolekuli elektronkat(ete)s on elektronide arv väga kergesti muutuv. See muutub hapniku
toiduainetes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest. Ainuke inimkehas märkimisväärsemat kiirguskoormust andev element on 40K. Näiteks 70 kg kaaluva inimese kehas on ca 140g kaaliumit, enamus sellest paikneb lihastes. Umbes 0.01% kaaliumikogusest on 40K, millest eralduv kiirgus annab ekvivalentse doosi ca 0.2mSv aastas. 14C, mis tekib atmosfääri ülemistes kihtides kosmilise kiirguse mõjul tuumade transformeerumise käigus, annab ca 10 mikroSv aastas. Kõrge loodusliku kiirgusfooniga piirkonnad. Mõnedes maakera piirkondades on looduslik kiirgusfooni tase märgatavalt kõrgem keskmisest tasemest. See on tingitud suurematest radioaktiivsete isotoopide kogustest maapinnas, vees või ehitusmaterjalides, millest antud piirkonna hooned on tehtud. Asustatud piirkondadest on kõrge radiatsioonitasemaga alasid Brasiilias, Prantsusmaal, Indias, Egiptuses ja ka Vaikses ookeanis asuv Nive saar. Keskmised
annaabi.ee 
