Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikroskoopilistes" - 3 õppematerjali

Stephen Hawking ja tema panus füüsikasse
22
pdf

Stephen Hawking ja tema panus füüsikasse

mis ei pea, heidetakse kõrvale. Seame endale siinkohal põhieesmärgiks mõista Einsteini gravitatsiooniteooriale toetunud Hawkingi panust teadusliku maailmapildi arengus. Siinkohal on oluline allteooria mõiste. Näiteks Newtoni gravitatsiooniseadus on väga täpne, kui raskusjõud on väike. Aga tugevates gravitatsiooniväljades tuleb selle asemel võtta kasutusele Einsteini üldrelatiivsusteooria. Analoogiliselt – kui uuritakse vastastikmõjusid mikroskoopilistes struktuurides, näiteks Suure Paugu singulaarsus või musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel appi võtta kvantmehaanika. Hawking on leidnud üldist tunnustust teoreetikuna, kelle panus üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate, 2002)

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Läänemeri
21
docx

Läänemeri

hapnikusisaldust. Kuid Põhjamere hapnikurikka vee piiratud sissevoolu korral võib süvikuvete pikaajaline seiskumine põhjustada põhjalähedaste veekihtide hapnikusisalduse niivõrd tunduvat vähenemist, et seal muutub võimatuks põhjaloomade ja kalade elu. TOITESOOLADE JAOTUMINE LÄÄNEMERES Elusolendite rohkus meres on tihedalt seotud orgaaniliste ainete sünteesiga rohelistes taimedes, esmajoones mikroskoopilistes vees hõljuvates vetikates. Päikeseenergia kaasabil taimedes sünteesitud orgaanilised ained moodustavad kõigi meres elevate loomade ja bakterite energiaallika. Vetikate arenemine sõltub toitesoolade, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendite hulgast valgustatud veekihtides. Neid toitesooli nim. Biogeenseteks aineteks. Biogeensete ainete allikas Läänemeres on: 1. Jõgedest sissevoolav vesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid ning orgaanilisi ühendeid. 2

Merendus → Läänemere elustik
88 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

kompenseeritakse surmaga, kuivõrd näiteks kohtupraktikas on need erineva raskusastmega süüteod. Siiski näeb Jung seda, et inimeste süü ei saanud eriti suur olla Jumala ning inimese võimutasakaalu asümmeetria tõttu ning seega ei vajanud nad Kristuse surma ohvrit. Ta illustreerib oma mõtet öeldes, nagu nägime ülalpool, et lammas saab küll mudaseks teha hundi joogivee allika, kuid ei suuda talle teha muud kurja. Suurt kurja saab teha ainult looja oma mikroskoopilistes mõõtmetes loodu suhtes, nagu näiteks Jumal Iiobile. ,,Selle vaate kohaselt omistatakse Jumalale küll ülekohus, kuid see pole kindlasti suurem sellest ülekohtust, mis talle juba niikuinii on omistatud, kui keegi arvab, et oli tingimata tarvilik piinata poeg ristil surnuks, et vaigistada isa viha. Mis isa see selline on, kes laseb pigemini veristada omaenese poja kui et annab andeks oma eksitatud loodule, kelle tema kallis Saatan on ära rikkunud

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun