kohal tuleb päikesekiirtel atmosfääris läbida tunduvalt pikem tee kui keskpäeval. Võrdle kõrvaloleval skeemil valguskiirte teid 1 ja 2. Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega
Mulla ehitust peegeldab mulla profiil, mis on eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. Profiili iseloomustavad makromorfolooglised tunnused: Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised Muldade makromorfoloogilisi tunnuseid uuritakse spetsiaalselt valmistatud mikroskoopilistel õhikutel, tunnuseid kirjeldatakse sellekohaste erimetoodikate põhjal. Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning sõltuvalt bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest jt tingimustest. Mulla arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. VT JOONISEID! Mulla omadused Koostisest ja ehitusest sõltuvad mulla omadused, mis määravad mulla võime varustada taimi
Selle lisaenergia suurus on võrdeline kristallide vahelise orienteerimatusega ja on suurem suurenurgalistel piirpindadel. Lisaenergia tõttu on piirpinna aatomid keemiliselt aktiivsemad kui aatomid kristallide sisemuses. Antud asjaolu tõttu toimub piirpindadele võõrlisandite segregatsioon, mis võib viia ka lisandi eraldi faasi tekkele. Piirpinna energia on madalam jämedamakristalsetel materjalidel kui peenekristalsetel. Kristallidevahelised piirpinnad on jällegi jälgitavad mikroskoopilistel meetoditel. Joonisel 3.36 on esitatud optilise mikroskoopia meetoditel saadud pinnafotod erineva töötlusega pindadele. Jooniselt ilmneb ilmekalt söövituskiiruse suurenemine piirpinnal vastavalt piirpinnal esinevale energialiiale. Söövitatud objektidel avalduvad kristallide vahelised piirpinnad tugevalt väljendunud tumedate joontega. Piirpinna ala kõrgem energia teeb selle ala ka eelistatuks idukristallide
annaabi.ee 
