Meie tüüpilised vähetoitelised ehk oligotroofsed järved hakkasid kiiresti muutuma 1970.1980. aastatel. Esimesed märkmed laialdaste veeõitsengute kohta pärinevad juba piiblist, kus Niiluse jõe punakaks värvumist peeti karistuseks jumalalt. Vetikarakkude väga väikeste mõõtmete tõttu ei suudetud seda nähtust pikka aega seletada. Alles mikroskoobi leiutamisega 17. sajandil avanes võimalus heita pilk seni nähtamatule mikroskoopilisele elule ning luua hulgale müütidele lisaks ka teaduslikumaid seletusi. Veeõitsenguid juba veekogude varajases nooruses kinnitab hulk setteis leiduvate vetikapigmentide analüüse. Kuigi Eesti järvede kohta pole vastavaid andmeid, on mitu näidet teada Soome lahe kohta, kus veeõitsenguid on ette tulnud juba pärast jääkilbi taandumist umbes 9000 aasta tagasi. Nii liikide kui ka ulatuse poolest sarnanesid need praegustega, kuid nüüdisajal on suurenenud
on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust soojusjuhid, savipinnased seoavad hästi vett ja seega on aineosakesi on atmosf palju, nad satuvad atmosf: mõõdetakse m/s, km/h. Takistused tuule teel mõjutavad nad head soojusjuhid
Ööpäevane käik keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab hO = 10° juures. Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal.Veeauru kondenseerumine produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosfääris pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri : 1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b)
. Ööpäevane käik – keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab h O = 10° juures. Aastane käik – albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal.Veeauru kondenseerumine – produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosfääris pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri : 1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid – tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed – a) lahustuvad - taimede
Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal Veeauru kondenseerumine. Produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, härm, hall, jäide. Armosfääris pilved, udu. Veeaur vesi on üksikute veemolekulidena, nende liitumisel moodustuvad veetilgad või jääkritallid. Selleks on vaja väga suur vee üleküllastus. Kui tilk hakkab kujunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri 1) vainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab jäävad atmosfääri meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) taimede eosed lahustuvad meresoola kristallid, lahustuvad väävliühendid b)
kommunikatsiooniajaloost (ideede ja teabe ringluse uurimine möödaniku kultuurides) 14.04 Mikroajalugu ja argiajalugu 1970-1980. aastatel sündinud mikro - Itaalias sündinud argi - Saksamaal Mikroajalugu: ☼ mikro - kasutatakse mikroskoopilist meetodid, vaadeldakse mikroskoobi all. uurimismeetod pöörab tähelepanu detailidele ja üksikasjadele ☼ 1970. aastatel Itaalias võrsunud kultuuriajaloo suund (it. k. microstoria), mis asetas rõhu minevikunähtuste “mikroskoopilisele” uurimisele. Alates 1980. aastatest leidnud järgijaid mitmel pool maailmas. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikas on peamised edendajad olnud kultuuriajaloolased. ☼ sünekdohhi printsiip:terviku asemel osa uurimine ☼ detaili kohta teha üldistusi ☼ tüüpiline rand: uurida erakordseid juhtumeid, mis on erakordselt uuritult haruldane + tüüpiline ☼ Carlo Ginzburg Sigurður Gylfi Magnússon, István M. Szijártó, What is Microhistory
kitsamalt. Ajalooline antropoloogia on tänaseni kaunis mõjukas suund ja paljudele on ta enam-vähem sünonüümne "uue kultuuriajaloo" mõistega. Ajalooline antropoloogia ei ole selgepiiriline nähtus, vaid pigem hübriidne. Oluline on silmas pidada, et mõiste on levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele aga tihti erineva tähenduse. Mikroajalugu Mikroajalugu on 1970ndatel võrsunud kultuuriajaloo suund, mis asetas rõhu minevikunähtuste ,,mikroskoopilisele" uurimisele. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikat on olnud peamised edendajad kultuuriajaloolased. Selleks et uurida tervikut, tuleb uurida selle osasid. (ühe seiga, nähtuse või isiku põhjalik analüüs lubab teha üldistusi terviku ehk üldisema kohta). Eesmärk analüüsida n-ö tüüpilisi erandeid, s.t. väga hästi dokumenteeritud episoode ja isikuid, kes on ühtaegu nii erakordsed kui ka tüüpilised. CARLO GINZBURG (s1939)
annaabi.ee 
