Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. infrapunakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 a. millisiiverit. b. Mikrosiivertit c. Siivertit d. Kilosiivertit 8. Must keha a. neelab kõiki värvusi. b. Peegeldab kõiki värvusi c. Kiirgab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on a. Ristlained b. Pikilained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see a. Roheline b. Punane c. Must 11. Sinine filter a. Neelab sinist valgust b. laseb läbi sinist valgus c. peegeldab sinist valgust 12. Värvus on
sellest ka erinevate dooside ja ühikute rohkus. · Üks siivert on väga suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu. Lihtsam on kiiritusdoosidest rääkides kasutada tuhat korda väiksemat millisiivertit (mSv) või miljon korda väiksemat mikrosiivertit (µSv). · Keskmine looduslik foon on umbes 3 mSv aastas. Lühiajaliste suurte doosidega kaasneb ajutine steriliseerimine, ilmnevad kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on inimesele surmav. Väiksemate dooside korral võib inimene
olulisi komponente. Meie organism ei hoia endas siiski rohkem kaaliumi kinni, kui seda talle vaja on. Uraani ja teisi aktiniidide, sealhulgas kuulsat raadiumi, leidub enamuses kividest ja isegi merevees. Mõned looduslikud veed sisaldavad raadiumi kuni 10 bekerelli liitri kohta. Õhus on looduslik radioaktiivne süsinik -14, mis tekib kosmiliste kiirte toimel. Kogu biosfaäris ringlev süsinik sisaldab umbes 200 bekerelli kilogrammi kohta, mis annab inimesele 12 mikrosiivertit aastas. Tehiskiirgus. Kiirguse kasutamisega meditsiinis tutvume me järgmises tunnis, kuid sealt saadavad doosid on toodud tabelis käesoleva tunni lõpus. Seal on toodud dooside väärtused, mis on iseloomulikud arenenud riigile, milles meditsiinilise kiirituse osa on suuruselt teine. Mõned väiksemad doosid võivad pakkuda huvi, kuna nad iseloomustavad keskkonna saastatust. Tuumakatsetused atmosfääris lõpetati 1980. aastal ja praegu on sellest tingitud saastatus väga madal
Kiiritusdoos Kiiritusdoos on suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. Kogu kehale mõjub nn. ekvivalentdoos. Doosi ühik on siivert (Sv). Keskmine aastane kiiritusdoos on umbes 2,5.. .4 millisiivertit (0,004 siivertit). Doosikiirus Doosikiirus väljendab, kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus. Ühikuks on kiiritusdoos/aeg, näiteks siivertit/tunnis (Sv/h). Praktikas kasutatakse ühikuid millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h). Risk 10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001. Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad
6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11
Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk) 14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17
(paksud seinad), monitorid. 17. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused) 18. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas keskmine kogutoos on 2,2 msv) 19. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 20. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused
annaabi.ee 
