Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv:
erinevad. 12. millised on tähtsamad eesti kliimat kujundavad tegurid? Globaalne kliima- euroopa kliima- läänemere regiooni kliima- Eesti akvatooriumi kliima –koha kliima – mikrokliima- fütokliima- mullakliima. 13. mis on lokaalne kliima? Mikrokliima, kohakliima. Mikrokliima protsesside hulka kuuluvad protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5- 2,0 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega, mullastikuga jne. 14. kuidas eristada omavahel makro-, meso – ja mikrokliimat? Makrokliima karakteristikute ruumilised muutused ei ole kuigi suured, kuid meso(kohakliima) võib esineda suuri t’ muutusi (künka lõuna ja põhja küljel), mikrokliima mille protsessid toimuvad 1,5-2 meetri kõrgusel , iseärasus on meteoroloogiliste elementide eriti suured gradiendid. 15. milles seisneb mikrokliima uurimise tähtsus?
Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside pinnavormides on suuri erinevusi. Omanäoline on Pikassaare ümbrus, kus sõrmja asetusega oosid algavad nagu ühest punktist. Jääajajärgne reljeef on osaliselt tasandunud intensiivse soostumise tõttu. Oosmõhnastike reljeefist hoopis erinev on Saar- ja Ähijärve vahel paiknev väga liigestatud mikroreljeefiga mõhnastik. Perajärve mõhnastik On eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. Silla oosmõhnastik On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest.
sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste esinemist, esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja parandamise võimalused mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Mikrokliima protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5 2m kõrguseni ja on otseselt setud mikroreljeefiga, taimkattega või muu sellisega (nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude
esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja R peegeldunud kiirgus parandamise võimalused – mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Q aluspinnale langenud summaarne kiirgus Mikrokliima protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5 – 2m kõrguseni ja on otseselt setud mikroreljeefiga, taimkattega või muu Albeedo sõltub aluspinna liigist, iseloomustades selle peegeldumisvõimet sellisega (nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, Väiksema albeedoga materjalid süttivad suhteliselt kiiremini ja paremini aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt
*Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega) *Asukoht merede ja ookeanide suhtes Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. (reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne.) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused
*Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega) *Asukoht merede ja ookeanide suhtes 50) Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel
Rabametsad kasvavad sademeveest küllastunud, toitainetevaesel sügaval või väga sügaval, eelkõige turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad
annaabi.ee 
