Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris.
näiteks I maailmasõda või muid muutusi. Huvitav oli ka see, et pandi rõhku asjaolule, kuidas on muutunud tänapäevasemaks Kesklinn ning kui palju on ehitatud uusi „.lõbustuse“ ehitisi (kinod, ostukeskused). Veel oli huvitav võrrelda, missugused näevad välja teatud kohad linnas tänasel päeval ning millised nad olid 20.sajandi alguses. Meelde jäi ka see, et Lasnamäe oli algselt disainitud 160 000 elanikule ja suhteliselt väikesele maa-alale. Teada sain veel mikrorajooni mõiste, mis on linn-linnas ehk kus on 6000-8000 elanikku ning kõik eluks vajalik on väiksel alal olemas. Tooksin välja ka selle, kui raske on tänasel päeval linna planeerida. Vanasti oli lihtne- ei olnud olemas probleeme ega ei olnud ka nii palju inimesi, kuid tänapäeval peab igat pisiasja arvesse võtma. Huvitav fakt oli minu arust see, et algselt oli Vana- ja Kesklinn planeeritud töölisklassi elamispaigaks ning Lasnamägi paremale kodanikkonnale. Huvitav on mõelda, et missugune
l/s/km2). Lääneosas koonduvd pinnaveed Prandi (25 km) ja Navesti (100 km) jõkke, mis on Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed. Kamari paisjärv Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku linnaosa (Järve linnaosa keskus), Kukruse ja Vana-Ahtme planeering on korrapärane, 1970.– 80. aastail rajatud Põhja ja Lõuna mikrorajooni (Järve linnaosas) ning Iidla ja Tammiku elamupiirkonna (Ahtme linnaosas) planeering on vaba. Puhkevõimalusi pakuvad pargid (Keskallee, Kohtla-Järve linna park jt). Kohtla-Järve on tekkinud endise Kohtla ja Järve mõisa maadele koos esimese, 1922–24 ehitatud õlivabrikuga. Esimese maailmasõjani kasutati praeguse Kohtla-Järve territooriumi (mitme mõisa maad) põllumajanduslikul otstarbel. Linna tekkimisele lõi eeldused
annaabi.ee 
