Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks.
kiiremini kui nende alalisest asukohast. Näit. keskprotsessori vahemällu loetakse andmed arvuti põhimälust, kõvaketta vahemällu loetakse andmed kõvakettalt, brauseri vahemällu salvestatakse andmed veebist jne. Kirjuta lühendid inglise keeles lahti ja selgita neid. 1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. Graafikaprotsessori eelkäijateks olid graafikakiibid, mis
asuvad, *kuhu salvestada käsule vastab mikroprogramm. juhtautomaat mällu salvestatud registermälu, ALU, siinipuhvrid, resultaadid. 2 aad arv KK: #1. Käsukood määrab programmi kohaselt. pinumälu osuti ). operandi pikk aad #2. op/result mikroprogrammi. 20.Programmeeritavad Mikroprotsessoriks nim. ühel või pikk aad# 3 aad arv KK #1. Mikroprogramm koosneb loogikamaatriksid: Kasut. mitmel integraallülitusel ehk operandi pikk aad# 2 operandi mikrokäskudest. Mikrokäsk on loogiliste funktsioonide kiibil asuvat protsessorit. Ühel pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 elementaartegevus, mis realiseerimiseks. Maatriksid kiibil asuvat mikroprotsessorit
Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid
andmevahetuses. Pinumälu PILET 17. Vahemälu. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat - nende osa käsu täitmisel. Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole
Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja
Siinikontroller - register, kus säilitatakse infot siinitsükli kohta. Pöördumine mälu ja välissseadmete poole - siinitsükli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend- väljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval
nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.). Mikroprotsessoriks valiti tollal uus 16 bitine Intel-i firma toode Intel-8080, mille kasutuselevõtt võimaldas oluliselt suurendada arvuti potentsiaalseid võimalusi, nagu näiteks töötamine kuni 1Mb põhimäluga. See arvuti lasti turule 1981.a. augustis ning sai nimeks IBM PC. Tema populaarsus kasvas väga kiiresti, ning seda tüüpi arvutid moodustavad tänapäeval ~90% kõikidest kasutatavatest arvutitest. IBM PC populaarsus on seletatav ka sellega, et tema loomisel kasutati nn. avatud
Protsessoriks nimetatakse funktsionaalselt terviklikku, aritmeetika- ja loogika- operatsioonideks ette nähtud seadet, mis sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi. Peale aritmeetika-loogikaploki kuulub protsessori koosseisu mitu registrit ning juhtautomaat näiteks mikroprogrammautomaat. Registrid on ette nähtud operandide ja vahetulemite ajutiseks salvestamiseks. Juhtautomaat korraldab aritmeetika-loogikaploki ja registrite tööd mällu salvestatud programmi kohaselt. Mikroprotsessoriks nimetatakse ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil (chip) asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nimetatakse ka monoliitprotsessoriks. Juhul kui protsessor koosneb mitmest kiibist ja igal kiibil olev osaprotsessor töötleb kahendsõna teatud kohti, on tegemist silpprotsessoriga. Arvuti mäluseade koostatakse tavaliselt eraldi integraallülitustest. Mõnikord on aga mälu paigutatud protsessoriga ühele
annaabi.ee 
