maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH) 2) Kiudu töödeldakse *gaasiga(õhk, O2, O3 või CO2 jne); *vedelikuga (HNO3 lahus; Na-kloraadi lahus jne) 2.MITTEOKSÜDATIIVSED- variant 1: vahevaik- kiu pind kaetakse polümeer kelmega, mis oma funktsionaalsete rühmadega suudab reageerida maatriksvaiguga(nt stüreen, polüamiid)
Nimetatuid tuleb arvestada soojustussüsteemi valikul. 20 10 ÕHULIIKUMISEST KONSTRUKTSIOONIDES: Õhu liigub konvektiivselt ja difuusselt ÕHULEKE on materjali omadus lasta endast läbi gaase, sh. õhku. Eristatakse: Difuusne gaasiliikumine gaasimolekulide aeglane imbumine läbi aine mikropooride osarõhkude erinevuse mõjul Konvektiivne gaasiliikumine gaasimolekulide vaba liikumine (kergest tõmbest tuuleni või ringlus) läbi aine avatud pooride ja kanalite. Õhuleket mõõdetakse õhu liikumise kiiruse ja lekkinud gaasi kogusega. Õhuleket iseloomustab õhulekkearv. 21 ... Difusioonitakistuskonstant ehk µ-väärtus
2) Kapillaarsed poorid on poorid, mille läbimõõt on 1…10 µm; neis toimub vee kapillaarne liikumine ning nad paiknevad mullasõmerate sees. Just need poorid ongi kasvupinnases põhiliseks veehoidlaks. 3) Adsorbtsioonvee poorid on oma läbimõõdult kõige pisemad (alla 1 µm) ning neis olev vesi ei ole taimedele kättesaadav. Kapillaarveepoore ja adsorbtsioonvee poore nimetatakse mikropoorideks. Mikropooride ja makropooride mahuline vahekord on taimede kasvu ja elutegevuse seisukohalt väga oluline. Juurestikupiirkonnas peaks nende vahekord olema umbes 1:1. Struktuursuse ja poorsuse seosed: Eelnevast on selge, et kasvupinnase struktuursus ja poorsus on üksteisega väga tihedalt seotud. Kui struktuur ei ole optimaalne, pole seal ka optimaalses mahus poore. Sõmeralisest pinnasest aurub vesi aeglaselt, sest vee liikumine ühest sõmerast teise on mittekapillaarsetes poorides paiknevate
korral on tegu rakumembraanide ja peptiidoglükaankihi lõhkumisega väikeste pooride tekkimise näol. Sellest johtuvalt on G(+) bakteritel kunstlik kompetentsus raskemini saavutatav ning transformatsioonisagedus madalam. Üldiselt võib jagada kunstliku transformatsiooni kolmeks etapiks: 1. rakkude ettevalmistamine. Selles etapis on oluline rakkude kasvukiirus (millisest kasvufaasist kompetente tehakse), temperatuur ja puhvri koostis. 2. mikropooride tekitamine ning DNA sisenemine rakku. Levinuim meetod on temperatuurisokiga või elektriga rakkude mõjutamine 3. bakterite toibumine sokist. Selles etapis on kõik metoodikad sarnased, rakke kasvatatakse rikkal söötmel bakteri kasvu temperatuurioptimumil. Klassikaline ja ka kõige levinum meetodika kunstlike kompetentside saamiseks on rakkude mõjutamine kahevalentsete metalliioonidega. Selliste
annaabi.ee 
