kasvukohal, ebapiisav väetamine, mullast viiakse kultuuridega ära rohkem toitaineid, kui sinna tagasi tuuakse. Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas 43. Monokultuur ja viljavaheldus Kultuuride kasvatamise võimalused Monokultuurina Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal Bioloogiliselt lähedaste kultuuride viljelemine antud kasvukohas pikema perioodi jooksul Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal
just probleemsete kultuuride puhul (peet, ristõielised) peame olema ettevaatlikud - ohtlike umbrohtude paljunemine näiteks kartulipõllul on probleemiks põldmünt, mille risoomid on väga õrnad; mida intensiivsemalt me kartuli kasvatusega tegeleme seda soodsamad tingimused me umbrohu levikuks loome. Viljavaheldus on väga oluline võte umbrohtude piiramisele. - mulla happesuse nihe - bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu ühe kultuuriga tuleb hoida teatud vahet, et pärssida teisel korral umbrohtude lisandumist - toksiinide eritumine juurtest ja fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas saaki ei tule (võime väetist juurde anda); teatud taimedele on toksilised juurte laguproduktid. Teraviljade puhul näiteks on nende endi laguproduktid mürgised. Probleemi tuleb kõrvaldada sellega, et kasutada viljavaheldust ja intensiivsemat harimist
seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad? Mullaväsimuse peamised põhjused on: · üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe · bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu · toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas Enamik loetletud põhjusi on agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride järgnevuse planeerimise bioloogiliseks aluseks on kultuuride järelmõju (väärtus eelviljana) ja endataluvus (kuidas kultuur talub endale järgnemist). Kultuuride järelmõju, endataluvus ja sobivus eel- ning järelviljana sõltuvad suuresti mullaharimisest, väetamisest,
annaabi.ee 
