Ø Üks aeglasemaid biokeemia ringe. Ø Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul.Fosfori ringlus käib läbi vee,mulla ja setete. Ø Tavaliselt piirav toitaine jõgedes,järvedest ja mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori
Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. P enam levinud vorm fosforiringes fosfaat. Fosfori bioloogiline ringe Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsioon teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Fosfori geokeemiline ringe - fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel Fosfor inimkehas lipiidid. HAPNIKURINGE (kirjeldam. ja toimim,): Hapnik osaleb kõigis ringetes. O-ringe - hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja
protsess nagu ammonifikatsioon. Ammonifikatsiooniga tegelevad praktiliselt kõik organismid. Väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine (NH3) Lisaks sellele on protsessile keskendunud ka mikroobid. Ammonifitseerijad bakterid on selle ala spetsialistid. Vee keskkonnas esineb amooniumioonina. NH3 ammoniaak kergelt lenduv. NH4+- ammooniumioon söövad meelsasti taimed. Vist läheb kuidagi edasi mikroobsesse tsüklisse. Kui mikroobes tsüklis hakkab toimuma protsess, mida nim nitrifikatsiooniks (ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine) kõigepealt nitritiooniks, edasi nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid, kes seda keemilist protsessi energiaallikana kasutavad. Nitraat ja nitritioon on taimedele kättesaadavad, ülesvõtmiskiirused on aga erinevad. Taimed suudavad kõige kiiremini tarbida ammooniumina ja järgmisena nitraadina.
taimede juurtel(s) elavad mügarbakterid, Azotobacter, tsüanobakter. 80% N tuleb bioloogilisse ringesse läbi eelmainitud bakterite, 1/8 tuleb välgu mõjul. Toiduahelas liigub N aminohapetes (valkudes). Ära surres hakatakse aminorühmas olevat N mineraliseerima ammonifikatsioon (valkude hüdrolüüsimine, aminorühmast ammoniaagi (NH 3) tootmine). Sellele protsessile on spetsialiseerunud osa mikroobe ammonifitseerijad bakterid. VeeKK- s leidub ammooniumiooni (NH4+). Läheb üle mikroobsesse tsüklisse nitrifikatsioon kaheastmeline oksüdeerumine. Kõigepealt nitritiooniks ja siis nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid. Anoktsia hapniku vaegus siis läheb nitratsioon käiku ja käivitub protsess, mille nimeks on denitrifikatsioon. Seda toimetavad denitrifitseerivad bakterid. Kui hapniku süsteemis ei ole, siis nitraadid hakkavad keemiliselt käituma kui oksüdeerijad.
muutuda sel teel taimedele kttesaamatuks. Enamikus muldades ja veekogudes esineb fosfori defitsiit. Taimed omastavad mulla henditega seotud fosforit mkoriisa abil. (Mkoriisa e. seenjuur on moodustis, mis tekib seene ja krgema taime kooselu tagajrjel taime juurte lbipimumisel seeneniitidega.) Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Fosforiringe vib jagada geokeemiliseks ja bioloogiliseks ringeks. Bioloogilises ringes toimub ortofosfaadi omastamine taimede poolt vi immobilisatsioon mikroobsesse biomassi. Kui taimejnused (varis) lagunevad pinnases, siis orgaanilised fosforihendid vivad seonduda huumusainega vi minna mikroobide biomassi. Mikroobide biomassis olev fosfor on omakorda mineralisatsiooni ja immobilisatsiooni objektiks. Geokeemilises ringes tolimub fosfaatide lahustumine mineraalidest keemiliste vi biokeemiliste protsesside vahendusel. Fosfori mineralisatsioon on ensmaatiline protsess ja selles protsessis osalevaid ensme nimetatakse fosfataasideks
annaabi.ee 
