b) Kovalentse sidumisega c) Mittekovalentse sidumisega 12. Geneetiliselt modifitseeritud E. coli rakkudes kasutatakse tihti sinna sisestatud transgeeni transkriptsiooni kontrollimiseks trüptofaani operoni trp promootorit. Kui bakteri kasvukeskonnas on trüptofaani külluses, siis on trp promootor a) Aktiveeritud b) Inaktiivne 13. Kuidas nimetatakse protsessi, kui bioremediatsiooni käigus viiakse saastunud kohta täiendavaid mikroobitüvesid eesmärgiga soodustada loodusliku mikroobipopulatsiooni aktiivsust? a) Biostimulatsioon b) Bioventilatsioon c) Biosensibilisatsioon d) Bioaugmentatsioon 14. Teatud organite funktsiooni osaliseks taastamiseks rakendatakse tulevikus järjest enam eukarüoodi rakkude kapseldamist ning manustamist kas oraalsete või implanteeritavate mikrokapslitena. Kui sellel eesmärgil kasutatakse: a) Allogeenseid rakke, siis on tegemist samalt indiviidilt pärit rakkudega;
erinevusest. 6. Mis põhjustab log-faasi lõppemise? Toitainete kontsentratsioon on vähenenud ja mürgiseid jääkprodukte on kuhjunud. 7. Mida mõistetakse balansseeritud kasvu all? Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv. 8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub? Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Sõltub geneetilisest potensiaalist ja kasvutingimustest. 9. Kuidas on võimalik leida mikroobipopulatsiooni generatsiooniaega? Graafikult – kaudne. x- telje peal populatsiooni inokuleerimise ajad ja y- teljel biomassi või arvukuste logaritmilised väärtused. Nt OD-lt 0.2 – 0.4 kasvas kultuur ja siis oli ajavahemik 10min ja 30min. Järelikult generatsiooniaeg on 20 min. Otsene – valemiga. g=t * log2 (0,301)/logN t-logN0 10. Kuidas on generatsiooniaeg ja kasvukiirus seotud? Millised on nende ühikud? g=1/v – pöördvõrdeliselt. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini kasvavad rakud
Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. o Praeguseks on kirjeldatud ligi 5000 kultiveeritavat bakteriliiki, mis arvatakse moodustavat ainult tühise osa eluslooduses olemasolevatest bakteriliikidest. Mikroobipopulatsiooni kasv suletud kultuuris Mikroobiraku kasvu on raske jälgida, sest rakk on väga väike. Seetõttu jälgitakse mikroobide puhul pigem populatsiooni kasvu, so mikroobirakkude arvukuse tõusu järgi ruumalaühikus. Et jälgida mikroobide arvukuse suurenemist (kasvu) vedelkultuuris, selleks tuleb kasvu vältel kas: 1. loendada rakke (r/ml), (Loenduskamber rakkude arvu loendamiseks mikroskoobi all. Ei saa eristada elus- ja surnud rakke.) 2
indikaator-mikroob ongi püsisoojaste loomade soolestiku alaline elanik Escherichia coli (soolekepike). E. coli säilitab ka väljaspool soolestikku mõnda aega eluvõime. Teda on suhteliselt kerge eraldada. Kolibakterite leidumine vees ei pruugi iseenesest ohtlik olla - on ju tegemist põhiliselt ohutu bakteriga, kuid nende leidumine vees viitab fekaalsele reostusele ja võimalusele, et ka patogeensed bakterid on vees. Kuidas mõjutab olmereostuse sattumine veekogusse sealset mikroobipopulatsiooni - suureneb mikroobide hulk reovees olevate mikroobide arvel, orgaaniliste ainete ja toitesoolade sisalduse tõus vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Missugune on mikroobide seos veekogude isepuhastumisega - Puhastamata reovesi sisaldab suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad
DNA polümeraas III toimel. Selleks, et hoida rakus ära võimalikku edasist mutatsioonide kuhjumist UmuD 2'C toimel, on E. coli's proteaasid, mis kahjutustavad SOS vastusena indutseeritud Umu valgud. DNA pol V poolt läbiviidav vigaderohke DNA süntees leiab rakus aset alles siis, kui kõik teised võimalused replikatsiooni blokki kõrvaldada on ebaõnnestunud. Arvatakse, et DNA kahjustustest indutseeritud mutagenees võiks olla üks mehhanismidest, mis viib mikroobipopulatsiooni geneetilisele kohastumisele muutunud keskkonnatingimustes. DNA polümeraasid teistes bakterites DNA polümeraasi Pol V kodeerivad geenid puuduvad paljude bakterite genoomist, küll on neis aga leitud ülejäänud DNA polümeraase kodeerivate geenide homolooge mitmes koopias. Geen dnaE kodeerib replikatiivse DNA polümeraasi Pol III katalüütilist subühikut. Ligikaudu pooltes praeguseks sekveneeritud bakterigenoomidest on leitud 2 kuni 3 dnaE geeni homoloogi
annaabi.ee 
