Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega. Makroökonoomika muutus iseseisvaks teadusharuks 1930.ndatel. Üks selle loojaid on J. M. Keynes, kes analüüsis majandusnähtusi, lähtudes rahvamajanduse kui terviklikust süsteemist. See tähendab, et kui mikromajanduses käib nähtuste uurimine ettevõtte tasandil, siis makromajanduses uuritakse kogu rahva tasandil. See võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi, kavandada uut majanduspoliitikat. Majandusteaduse järgi on rahvamajandusel neli põhilist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega; hindade stabiilsus ehk võitlust inflatsiooniga; kõrge ja püsiv majanduskasv; õiglane sissetulekute jaotus.
................................................................. 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus .......................................................................................................... 5 2.2 Astendamine ja polünoomid ................................................................................................... 6 2.3 Mikromajanduses kasutatavad funktsioonid .......................................................................... 7 2.3.1 Kulufunktsioon ................................................................................................................ 7 2.3.2 Tulufunktsioon................................................................................................................. 9 2.3.3 Kasumifunktsioon ...............................................................
1) nappus 2) tsirkulatsioon. Sotsiaalpoliitika seisukohalt on nappus kõige ebameeldivam. 29 Rahvamajanduse produktsioon kasutatakse kas otseselt vajaduste rahuldamiseks või kaudseteks investeeringuteks. Majanduse eesmärgiks on vajaduste kaudu tekkivate vajaduste rahuldamine ehk tarbimine. Dünaamilise efektiivsuse positiivset mõtlemist ei pea kasutama ainult rahvamajanduse skeemides, vaid seda võib rakendada ka mikromajanduses (näit. perekond). Efektiivsuse põhilised valearusaamad: 1) looduskaitsjad usuvad, et efektiivsus toob endaga kaasa suureneva loodusvarade kasutamise. Nii see ei ole, sest efektiivsusest rääkides on küsimus selles, kuidas saada varasem tulemus samade ressurssidega; 2) efektiivsus ei sobi rahvamajanduse kasutusse. Näiteks organisatsioonilised uuendused. Dünaamilise efektiivsuse alla ei kuulu see, kui inimesi sunnitakse
annaabi.ee 
