allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest koostisest vedelfaasi mikromahtudes. Sellised erineva koostisega alad (mikromahud) tekivad vedelfaasis aatomite difuusse liikumise tagajärjel ja kui nende maht ületab kriitilise, tekivad püsivad kristallisatsioonikeskmed, mis on võimelised kasvama. - faasidiagramm ( faasidiagramm komponentide piiramatu või piiratud lahustuvuse korral, sulamite korral,mille komponendid teineteises ei lahustu, keemilisi ühendeid moodustavate komponentide korral, komponentide polümorfismi korral, seos faasidiagrammi ja sulamite omaduste vahel ) RAAMAT LK 34.
torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine. Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kile on oma olemuselt vähesel määral poorne. Aja jooksul hakkab läbi pooride imbuma vett, aeglaselt hakkab korrodeeruma teras. Kile all tekivad mikromahud lahust. Sellisesse lahusesse hakkab osmoosi tõttu vett juurde tulemas. Lahuse maht suureneb, osmoose rõhu tõttu surutakse kilet torust eemale, korrodeeruv pind suureneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni. Nord Streami gaasitraasi materjalid teras, betoon, polüuretaani vaht, polüetüleen (korrosiooni vastu).
allajahutamise korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast (joonis 1.21, lk 24). Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest koostisest vedelfaasi mikromahtudes. Sellised erineva koostisega alad (mikromahud) tekivad vedelfaasis aatomite difuusse liikumise tagajärjel ja kui nende maht ületab kriitilise, tekivad püsivad kristallisatsioonikeskmed, mis on võimelised kasvama. Vedelfaasis olevad lisandid (modifikaatorid) soodustavad suure arvu kristallisatsioonikeskmete tekkimist. Paljudes sulamites esinevad faasimuutused ka tardolekus leiab aset ümberkristalliseerumine. See võib olla põhjustatud polümorfsetest muutustest või tardfaasi lagunemisest. Tardolekus
annaabi.ee 
