puuduvad polaarsed molekulid. Seega soojendab mikrolaineahi toitu kogu ulatuses, kus eksisteerivad veesarnased molekulid. Üks mikrolaineahju puudus seisneb selles, et temaga ei saa toitu pruunistada esiteks ei tõuse mikrolaineahjus eriti toitu ümbritseva keskkonna temperatuur, ja teiseks on pruunistamine väga otseselt seotud suhkrute reaktsioonidega, mida mikrolained teadupärast väga ei soojenda. Kui rääkida huvitavatest nähtustest, mida mikrolaineahjuga teha saab, siis ei või märkimata jätta, et mikrolaineahjuga on võimalik tekitada nn ülikeevat olekut ehk tõsta näiteks vee temperatuuri paar kraadi üle vee keemistemperatuuri, ilma et ta keema hakkaks. Horisont 3/2007
ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise. Vee molekul on dipool, sest koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Sarnase ehitusega on ka suhkrud, rasvad ja teised toitained, ehkki nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi. Kui sellised molekulid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis
kulub mikrolainete tekitamiseks. Kasutegur seega 64 protsenti ning ülejäänud energia hajub peamiselt transformaatoris ja magnetronis tekkinud soojusena. (Sepp, S 2007) 11 4. KATSED Katsed viidi läbi mikrolaineahjuga, mille küpsetuskambri mõõtmed on 32cm x 29,5cm x 20cm. Nominaalpinge on 230V, nominaalsagedus 50 Hz, mikrolainete sagedus 2450 MHz. Katsete eesmärk oli uurida mikrolaineahju omadusi ning erinevate ainete käitumist mikrolainete mõjul. Katsed jagunesid kolmeks: mikrolaineahju omadusi uurivad katsed, mikrolaineahjudes keelatud olevate ainete käitumist vaatlevad katsed ning erinevate ainete omadusi ning dipoolide olemasolu kontrollivad katsed. Keelatud on:
valamuid. Naistele ja meestele peavad võimalusel olema erladi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietusruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohane puhkeruum. See peab olema piisavalt avara ja varustatud laua ja seljatoega toolid. Võimaluse korral varustatakse puhkeruum külmiku, veekeetmisvahendi ja mikrolaineahjuga. Rasedate ja rinnaga toitvate naiste jaoks on ettenähtud puhkeruumi, seal peab vajaduse korral olema võimalus heita pikali. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. 10. Joogivesi tööandja peab töötajatele tagama nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. 11. Müra ja vibratsioon töökeskkonna müratase peab olema selline, et oleks välditud selle kahjulik toime töötajale. Arvestada tuleb impulssmüra ja müra
annaabi.ee 
