Filmimaterjali omadusest Fotograafilise töötlemise kvaliteedist Hoiutingimustest Fotograafilisest kujutisest ja selle tekkimise viisist liigitatakse filmid: Negatiiv (kaamera negatiiv) Pöördfilm Duubelpositiiv Duubelnegatiiv positiivkoopia FILMIDE SÄILIVUSE TAGAMINE Tegelemisel kasutada puuvillaseid kindaid. Higised sõrmejäljed kahjustavad emulsioonikihti ( emulsioonikiht koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid. Filmirulli algusesse ja lõppu liimitakse kaitseks 5-10 m kaitserakord (ilma kujutiseta puhas filmilint). Filmilindi puhastamiseks tolmust kerida seda kergelt läbi piiritusega niisutatud sametlapi või pehme seemisnaha. ÜMBRISTAMINE Filmidokumente säilitatakse pimedas. Kaitseks ultraviolettkiirte eest pakendatakse filmid originaalkarpidesse või –kottidesse.
Objektiivi kinnitamisel lähevad tihvtid või hambad vastavatesse süvenditesse ja pööramisel lukustuvad nt. vedru või riivi abil. Bajonett on kasutusel pms. professionaalfilmikaamerates, kuid tihti kasutatakse seda ka kesk- ja mõningates väikeseformaadilistes fotoaparaatides. 13 8. Fotoemulsioon Fotoemulsioon koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide (AgHal) mikrokristallidest. Põhimikule kantud ja seal kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine,
aparaadi kerel ning selles on süvendid. Objektiivi kinnitamisel lähevad tihvtid või hambad vastavatesse tihenditesse või pööramisel lukustuvad nt. Vedru või riivi abil. Bajonettliide on kasutusel peamiselt professionaalfilmikaamerates, kuid tihti kasutatakse seda ka kesk- ja mõningates väikeformaadilistes fotoaparaatides. 13. Fotoemulsioon Fotoemulsioon koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide (AgHal) mikrokristallidest. Põhimikule kantud ja seal kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab