Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mis on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge *Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus *Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK->väikesed osakesed->kolloidne sade
kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mims on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜKväikesed osakesed kolloidne sade
Kogemustest on teada, et aine kui terviku üleminek uude faasi algab mikroskoopilises skaalas – näiteks aurus tekivad mikroskoopilised, alla mikronilise läbimõõduga vedeliku kerad enne terviklikku vedelasse faasi üleminekut. Sulametallis tekivad ülalpool sulamistemperatuuri temperatuuri vähenedes mikrokristalllid, millest saavad tahke kristallilise faasi tahkestumise tsentrid või tuumad. Polükristallide, näiteks keraamika, omadused sõltuvad oluliselt mikrokristallide suurusest. Näiteks vee anomaalne käitumine 4oC juures ning jää väiksem tihedus vee tihedusega 27 võrreldes on põhjustatud vesiniksidemetest. Nagu teame võib vedelikku alajahutada – vedelas olekus olevad aine temperatuuri saab langetada alla sulamis/tahkestumistemperatuuri ilma et aine olek muutuks. Sellist vedelikku nimetatakse alajahutatud vedelikuks. Kui tegemist on silikaadiga (räniühendiga), siis jälgitakse vedeliku