tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema
(Antiikdemokraatia …, 2016) Antiikdemokraatia arenes lõplikult välja Ateenas, kus Solon 594. aastal eKr viis läbi rea reforme – ta kirjutas ateenlastele seadused (Kreeka …, 2008) 3.2. Arutlusdemokraatia Arutlusdemokraatia on demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, sest arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus
Moodustatakse ryhm katseks ja hakatakse muutma selle töötingimusi rakendades kehvemaidvalgus soojus jt tingimusi arvasid teadlased et produktiivsus hakkab langema. aga sis inimesed olid motiveeritud kuna nad tundsid et neid jälgitakse. Vabadus oli ka suur muuta töökohti ja valida töökorraldust. Siis moodustati uus katseryhm et selgitada,millised on ryhmasisesed suhted ning kuidas see mõjutab lõpptulemust tulemusoli taas yllatav selgus et mikrokollektiivis valitsevad teatud mitteformaalsed suhted ja kehtib ryhmasisene kokkulepe kuipalju toodangut on sobilikvalmistada ja koguryhm häälestas end kokkulepitud tulemusele. Seega toodetiteatud piirini mis kokkulepitud oli ja edasi ei pingutatud. Lisaks avastasid et tóötajad vahetavad aegajalt töoökohti et muuta protsess huvitavamaks. Ning selgus ka et hakkas tekkima teatud spetsialiseerumine. Sellest jõuti teisele järeldusele et töökollektiiv koosneb paljudest mikrokollektiividest ning nende
annaabi.ee 
