sees koerale (või ükskõik millisele loomale) kaela vasakule küljele naha alla. Kiibile on salvestatud kordumatu numbrikombinatsioon, mille saab vastava lugeja ekraanile tuua. Kui mikrokiip on kord juba oma kohale asetatud, on selle eemaldamine võimatu, ning seega kaob võimalus pettusteks, mis tätoveeringute puhul pole välistatud. Mikrokiibil pole looma tervisele mingit toimet, see on aktiivne ainult numbri lugemise hetkel. Lemmikut on lootus leida Mikrokiibiga looma saab kanda Eesti Lemikloomaregistrisse, mida peab MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Selts ja mis kuulub üleeuroopalisse lemmikloomade registrisse EuroPetNet. Register on interneti vahendusel igal ajal kättesaadav ning numbri alusel on võimalik leida koera omaniku nimi, linn, maakond ja telefoninumber. Omaniku täpset aadressi päringu tegijale ei avaldata, samuti ei saa inimese nime alusel registrist kätte mingeid andmeid.
ja tema sõitja Gunnar Klettenbergi kõrgetes kohtades rahvusvahelistel võistlustel, vaid ka tema rohkearvulise järglaskonna heas võistlus- ja hüppevõimes. Märgistamine Maailmas kasutatakse mitmeid erinevaid hobuste märgistamise viise: ID sertifikaat, põletusmärk või vedela lämmastikuga "külmutatud" märk, moka tätoveering, elektrooniline mikrokiip ja DNA-test. 2001. aasta alguses otsustati hakata Eestis kasutama hobuste märgistamist elektroonilise mikrokiibiga. See on maailmas arvestatav, kõrgtehnoloogiline ja arvutiga ühtesobiv identifitseerimise viis. Mikrokiibi pikkus on 12 mm, läbimõõt 2,1 mm. Pisike mikrokiip sisaldab numbrilist ID-koodi ja see on unikaalne igale hobusele. Kiip on aktiveeritud madalasagedusliku raadiosignaaliga, mis edastab ID-koodi lugeja süsteemi. Praegusel hetkel on Eestis seitse kiibilugejat. Kiip paigaldatakse spetsiaalse süstlaga hobuse kaela vasakule poole, sügavalt lihasesse, kus ta jääb paigale
automaatse tuvastamise ning info edastamise valdkond. RFID on üks automaatse tuvastamise tehnoloogiatest, mille puhul kasutatakse esemete tuvastamiseks raadiosageduslikke laineid. Reeg- lina on tegemist mikrokiibiga, millele salvestatakse ja hiljem loetakse vähemalt üks identiitseeri- misnumber. RFID tehnoloogia on suhteliselt noor, see leiutati 1969. a ja patenteeriti 1973. a. RFID süs- teemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997. a, mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma
annaabi.ee 
