Katku võivad nakatuda kajänesed, oravad, kassid ja koerad. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. Koolera Koolera on nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid. Nad on gramnegatiivsed, bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos Tuberkuloos on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Bakterit leidub kõikjal maailmas
Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta
[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine, iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva janu, kuid vedelikku tarbides oksendatakse see üsna pea välja. Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 liitrini. Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb
välismembraani valkude vahel on ulatuslikud ja arvukad tsüsteiinsillad. EB vormis bakter ei paljune, aga on infektsioosne: seostub retseptoritega ning stimuleerib haaramist rakku. Retikulaarkehake on metaboolselt aktiivne, replitseeruv. Klamüüdiatel on perekonnaspetsiifiline LPS, mida saab komplemendi sidumisreaktsioonil määrata, ja liigi- ja tüvespetsiifilised välismembraani proteiinid. Paljunemistsükkel algab EB seostumisega vastuvõtliku raku mikrohattudele, järgneb aktiivne penetratsioon rakku. Bakter jääb tsütoplasmas fagosoomi. Raku lüsosoomide sulandumist ja järgnevat bakteri tapmist selles inhibeeritakse, kui bakteri välismembraan on intaktne. Kui bakteri välismembraan kuumuse või antikehade poolt kahjustub, siis tapetakse bakter ära ka. 6-8 h pärast rakku sisenemist reorganiseeruvad EBd suurteks 800…1000 nm RBdeks. RBd on võimelised sünteesima oma DNA, RNA, valku
annaabi.ee 
