y seostab vee omadusi organismide talitlusega; y selgitab enamlevinud katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ja talitluses; y seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude omadused nende ülesannetega; y võrdleb DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid; y selgitab eluslooduse ühtsust lähtuvalt rakuteooria põhiseisukohtadest; y seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel; y selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses; y võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani; y seostab päristuumse raku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende talit- lusega; y eristab raku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;
Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul, mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist. Müosiinipeade suur liikuvus ongi bioloogilise liikumise põhialuseks, kuna nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud peaosad, nn ristsillakesed, mis tekivad müosiini ühinemisel aktiinifilamendiga. 53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel 54) Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd
TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;
annaabi.ee 
