NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine ning eelkõige selle mikroelektroodide kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka agressiivsus, hirm, nauding, rahuldus jne ruumilise asukoha ajus. Positronide emissiooni tomograafia (PET)- võimaldab luua arvutipildi sellest, kuidas erinevate tegevuste ajal või erinevate psüühikahäirete korral aju erinevad osad erinevalt aktiveeruvad ja pidurduvad. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina.
aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ kontsentratsioon rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumembraan rahuolekus halvasti läbitav ning ekstratsellulaarvedelikus ületab
Müeliin kujutab endast elektrilist isolatsioonikihti. Närviteate tüüpiline levik neuronis: dendriit rakukeha akson © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk
annaabi.ee 
