Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse. Paljudele küsimustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie elukvaliteeti.
1823a tsehh Purkyne avaldab uurimise sõrmejälgedest ja püüab neid liigitada. 1892a ilmus Galtec´i raamat sõrmejälgedest, seejärel Vustich ja Henry lahendasid sõrmejälgede klassifikatsiooni. 1879a avaldas Prantsuse teadlane Bertillan oma antropoloogilistele mõõtmistele põhineva identifitseerimise süsteemi. Lõpuks tuleb meenutada Austria kriminalisti Hanss Grossi, kes pikkade aastate jooksul õppis tundma füüsika ja keemia aluseid, fotograafiat, mikrobioloogiat, mikroskoopiat, botaanikat ja zooloogiat. Pärast 20a kestnud tööd, jõudis ta järeldusele, et olegi niisugust tehnika- ja loodusteaduse saavutust, mida ei oleks võimalik kasutada kuritegude avastamisel. 1892a ilmus temalt raamat ,,Uurija kogemus" loeng: 04.11.2006 IV KRIMINAALPOLITSEI TEKE Tekkis Prantsusmaal 1812a
peamiselt piimhappebakterite puhaskultuure. · Martin Grossi juhtimisel moodustati (1931. a) TÜ agronoomiateaduskonna juures põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimasaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. Põhjalikult uuriti või mikrofloorat Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar. Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi. · Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajatest, kes uuris nii bakterväetisi (mügarbakterite puhaskultuurid) kui ka mulla bakterite arengut mõjutavaid tegureid. · Osvald Hallik pani aluse (1938. a) TÜ taimehaiguste katsejaamas taimeviiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik,
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope.
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope.