külge ja hüdrolüüsivad neid. · Protozoad seedivad baktereid ja väikesi söödaosakesi. · Bakterid hüdrolüüsivad omakorda surnud protozoasid. · Protozoad ei ela vatsavedelikus ilma bakteriteta, küll aga bakterid elavad vatsavedelikus ilma protozoadeta. · Anaeroobsed seened toituvad põhiliselt tselluloosest materjalist. Loeng 14.10.2008 Vatsa sattuvad proteiinid allutatakse mikrobiaalsele fermentatsioonile sarnaselt süsivesikutele. Mikroobid produtseerivad ensüüme, mille tulemusel proteiin lõhustub. Aminohapped desamiinitakse, mille tulemuseks on LRH, ammoniaak ja CO2. Vatsa bakterid kasutavad enda kehavalgu sünteesiks põhiliselt ammoniaaki, vähesel määral ka aminohappeid. Algloomad kasutavad oma kehavalgu sünteesiks aminohappeid ja polüpeptiide. Mikroorganismi eluiga on lühike, ta satub koos söödaga soolkanali alaosadesse, kus ta seedub kui lihtmaolisel loomal.
3.1.6. Patulliin Söötade saastumine patuliini produtseerivate hallitusseentega nagu Byssochlamis nivea või Aspergillus clavatus on küllaltki tavaline. Eelkõige on saastunud silo ja seda peetakse üheks ägedate veiste toksikoosipuhangute põhjustajaks Euroopas ja Uus-Meremaal (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas Tänu mäletsejaliste eesmagudes toimuvale mikrobiaalsele detoksifikatsioonile on mükotoksiinide kahjustav bioloogiline toime veistele väiksem kui monogastrilistele loomadele. Lagunemise ulatus on mükotoksiini liigiti erinev, samuti ei ole kõik tekkinud metaboliidid ohutud. Tähelepanuväärne on, et tungltera toksilisus võib mäletseja vatsas isegi suureneda, sest vatsa mikrofloora metaboliseerib ergovaliini lüsergiinhappeks (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Väga suur mõju
vajalik võimalikult suur liha veesiduvusvõime; toorsuitsuvorstide puhul - vastupidi, liha peab eraldama vett, sest toote valmistamise käigus on eesmärgiks vee eraldamine ja valmistoote niiskussisaldus peab olema madal Lähtudes tehnoloogilisest aspektist pööratakse tähelepanu liha omadustele: veesiduvusvõime, valgusisaldus, kudede struktuur, sidekoesisaldus, pH, rasva emulgeerimisvõime; rasvkoe koostisele, liha värvusele; mikrobiaalsele saastatusele. Liha veesiduvusvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või muu mehhaanilise töötlemise ajal. Liha veesisaldus on 64 - 80%, lihaskoe veesisaldus - umbes 75%. Liha kvaliteeti mõjutab nii liha veesisaldus, vee seostatuse viis kui ka vee jaotus lihase eri osades. Liha võib töötlemise ajal kaotada vett, sest osa veest leidub lihas vaba, seostamata veena
annaabi.ee 
