Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151] Seda, et tunded ja tajud pole ainult bioloogilised nähtused, mida saab analüüsida vaid neurokeemiliste protsessidena. Aistinguid tajutakse ja tundeid tuntakse eri aegadel ja eri kultuuriruumides erinevalt, nende väärtustamine, tõlgendamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv
varasemast peamiselt tuntud tegelastele, poliitikutele ja väejuhtidele keskendunud ajaloost, pöörati tähelepanu tavainimestele ja ka mingil põhjusel ühiskonna äärealadel seisvatele gruppidele, erinevatele heidikutele ja teistele sarnastele. Indeksiaalne ehk jälje paradigma: - detail on vihje millelegi suuremale (Freud, Morelli, Sherlok Holmes) GIOVANNI LEVI (s.1939) Koos Ginzburgiga üks esimesi mikroajaloo teoreetikuid. Kirjutanud ühe tuntumatest mikroajaloolistest uurimustest: "Nähtamatu pärand: ühe 17. sajandi Piemonte eksortsisti käekäik" - Raamat analüüsib ühe Piemontes asuva väikese Santena küla vaimuliku Giovan Battista Chiesa elu ja vaateid 17.sajandil, eeskätt läbi tema suhete teiste külainimestega. Chiesa tegutses külas eksortsistina ja lävis paljude inimestega. Levi eesmärk on avada tollase külaelu spetsiifilist mõttelaadi,
vahetuse trendid ja tendentsid. Konkreetsemalt muutub nende faaside kestus 5 ja 50 aasta vahel: See trend on Idega tegeledes Braudeli ajaperspektiividest muidugi kõige huvitavam; seda võiks nimetada ka sotsiaalseks ajaks. Ajalooline areng sellel tasandil on vaadeldav tsüklite kontinuumina, ekspansiooni ja kontraktsioonifaaside vaheldumisena. Id toetavad ajaloolist arengut, võivad aga takistada sotsiaalset arengut. lühimat ajaperspektiivi nimetatakse sündmuste ajaks. See sisaldab mikroajaloo kiire liikumise sündmuste ja situatsioonide vormis, mida võib seostada ka kindlate isikute ja tegevustega. See aeg on ainus perspektiiv, millest huvitub traditsiooniline jutustav ajalugu mida kritiseeris Simiand. Struktuurid ja Id võivad toetada ajaloolist arengut, võivad seda aga ka takistada. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco.
annaabi.ee 
