Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi, kas mikroob saab kasvamisel kasutada O2 terminaalse elektronide aktseptorina, jaotades mikroobid 5 klassi: aeroobid, fakultatiivsed anaeroobid, anaeroobid, indiferentsed ja mikroaerofiilsed mikroobid (tabel 4). Nende klassidega on seotud nii haigustekitajate poolt põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Näiteks Mycobacterium tuberculosis elutseb organismis sellistes hästi aereeritud kudedes, nagu kopsudes.
anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle tulemusena mikroobi elutegevus AJUTISELT peatub. Toime lakkamisel hakkavad mikroobid uuesti paljunema KOCHI POSTULAADID (4)
Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine. Eesmärk: uuritavast materjalist mikroobi väljakasvatamine, tema omaduste uurimine ja nende alusel haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine. Mikroorganismide väljakasvatamiseks kunstlikel söötmetel või rakukultuurides valitakse kas aeroobsed, anaeroobsed või mikroaerofiilsed tingimused, optimaalne temperatuurirežiim, sobiv natiivsete valkude (veri, seerum, munakollane) ja kasvufaktorite sisaldus. Registreeritakse mikroobide pesade kuju, hemolüüsi esinemine veriagaril, mikroobikultuuride värv, läige ja lõhn. Edasi määratakse mikroobide biokeemilis-füsioloogilised omadused. Vastavalt sellele, milliseid ensüüme antud liiki/biotüüpi kuuluvad mikroobid omavad, on nad võimelised kindlateks biokeemilisteks reaktsioonideks. Viies tundmatuid baktereid
bakterid ja pidurduma vein, siider mikroseened) alkosisalduse juures 14%; läbivoolus kuni 17% Piimhappeline piimhappebakterid piimhape Mikroaerofiilsed Hakkab Hapupiim, käärimine tingimused pidurduma hapukoor, 1,2% juures jogurt Segatüübiline Piimhappeb; Piimhape, Mikroaerofiilseid ja Limiteerivaks Keefir, kumõss; käärimine pärmid; etanool, anaeroobseid piimhape hapukapsad,
annaabi.ee 
