Moreenküngaste vahelised lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved. .Kui purunemist põhjustab kivimite paisumine ja kokkutõmbumine ning kivimipoorides oleva vee oleku muutus,siis on tegu füüsikalise murenemise ehk rebenemisega.Füüsikaline murenemine on ülekaalus seal,kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine suur,näiteks kõrbetes.Eriti kiiresti toimub see aga parasvöötme põhjaosas ja kõrgetes mägedes,kus pluss- ja miinustemperatuurid sageli vahelduvad. Murenemine on kivimite purunemine ,mille käigus muutub kivimite keemiline koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).
ebasoodsad keskkonnatingimused - madal temperatuur. sundpuhkus ja selle reguleerimine (jaan.- aprill) Selle faasi põhjustajaks, meie tingimustes kasvavatel taimedel, on liialt madal temperatuur. Sundpuhkuse ajal on pungad võimelised puhkema, kuid seda takistavad madalad temperatuurid. Plusstemperatuurid detsembris, jaanuaris võivad aga esile kutsuda pungade puhkemise. Kui sellele järgnevad madalad miinustemperatuurid (alla - 7 ºC ) veebruaris, märtsis, võib see põhjustada suurt kahju avanenud pungadele ning kogu taimele. c. Seemnepuhkus on nähtus, kus idu ehk embrüo kasv (idanemine) ebaõnnestub. Puhkeperiood esineb nii ühe-, kahe- kui ka mitmeaastastel taimedel. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida idanemist aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda mitmekümneks aastaks. Seemnepuhkus võib olla tingitud mitmetest põhjustest.
konveier-rippteega rümpade transpordiks. Jahutustunneli eelis on see, et sinna võib pidevalt juurde laadida tapasooja liha, juba jahutatud liha ei soojene. Veiserümpade jahutusmeetodid Veiserümpade jahutamiseks on kasutusel järgmised meetodid: · astmeline jahutus: laagerdumine (nt taparuumis), jahutamine jahutusruumis (kasutatakse väikeettevõtetes); · kiirjahutus: traditsiooniline jahutusruum, temperatuur 0--2 °C; · sokkjahutus: sokkjahutustunnel (joonis 6) (miinustemperatuurid), järeljahutusruum; · õhk-piserdusjahutus. Jahutatud liha ja tapasaaduste säilitamise kestus oleneb peamiselt mikroobide tegevusest, seetõttu sõltub jahutatud liha säilitamise kestus põhiliselt õhutemperatuurist ja õhu suhtelisest niiskusest. Ökonoomne on säilitada jahutatud liha madalal temperatuuril õhu kõrge suhtelise niiskuse juures. Temperatuuri alumiseks piiriks on koemahla krüoskoopiline punkt. Mida rohkem on rümba pind